Varkaalle menijä
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: The girl who marries a thief (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Kertovat runot (jutustavad laulud) › Epiikka |
|---|---|
| Laulud | 121 |
| Värsid | 3 837 |
| Kogumiskohad | 25 |
| Kogutud | 1810.–1930. aastatel |
| Kogujad | J. Fr. Ruotsalainen · Volmari Porkka · A. D. Neovius · Vihtori Alava · D. E. D. Europaeus · Jaako Länkelä · H. A. Reinholm · Fanny M. Pajula · Kaarlo Slöör · A. Törneroos |
| Laulikud | Larin Paraske (7) · Lukeri Melikova (2) · Maria Luukka (2) · Maria Nyrhi (2); kokku 66 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Ydinaihe: Neito kyselee puolisoa veljelleen. Keskustellaan eri ammateista (mm. seppä, kyntäjä, varas) ja vertaillaan niitä. Useimmiten varas arvioidaan parhaimmaksi.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Narvusi (20)
- Lempaala (12)
- Kupanitsa (9)
- Soikkola (8)
- Tyrö (7)
- Kaprio (6)
- Moloskovitsa (6)
- Rautu (6)
- Serepetta (6)
- Toksova (6)
- Metsäpirtti (5)
- Uusikirkko Vpl. (5)
- Venjoki (5)
- Vuole (4)
- Hietamäki (3)
- Liissilä (2)
- Pyhäjärvi Vpl. (2)
- Suistamo (2)
- Etelä-Karjala (1)
- Hiitola (1)
- Juva (1)
- Räisälä (1)
- Sakkola (1)
- Soanlahti (1)
- Spankkova (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1810. aastad | 1 |
| 1830. aastad | 1 |
| 1840. aastad | 16 |
| 1850. aastad | 20 |
| 1860. aastad | 1 |
| 1870. aastad | 1 |
| 1880. aastad | 18 |
| 1890. aastad | 29 |
| 1900. aastad | 27 |
| 1910. aastad | 5 |
| 1930. aastad | 2 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Emo lasta laaitteli, SKVR III1 93. — Narvusi
- Annuska Turusen tyttö, SKVR V1 637. — Lempaala
- Kati kasvo kaunis kyläss, SKVR IV1 745. — Kupanitsa
- Näin miä neion niemen päästä, SKVR III2 1557. — Soikkola
- Etsin neittä vellolleni, SKVR IV1 477. — Tyrö
- Etsin neittä velolleni, SKVR IV1 832. — Kaprio
- Etsin neittä vellolleni, SKVR IV1 913. — Moloskovitsa
- Annukka Turusen tyttö SKVR XIII1 812. — Rautu
- Etsin neittä veikolleni. SKVR IV1 1409. — Serepetta
- Iivana Kojosen poika, SKVR V1 215. — Toksova
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Löysin neitosen lehosta (I found a maiden in the grove)
- Veljeään etsivä neito (Maiden searching for her brother)
- Annikaisen virsi (Annikainen's song)
- Meren kosijat (Sea suitors)
- Rutsa
- Kävin tietä terhollista (I Walked the Acorn Road)
- Kasvoi neito Kaarelassa (A Maiden Grew Up in Kaarela)
- Leskimies ja nuorimies kosijoina (Widower and Young Man as Suitors)
- Se on meillä kovinta työtä (That's Our Hardest Work)
- Paha on olla paimenena (It is hard to be a shepherd)
- Tuuti lasta lampuriksi (Rock the Child to Be a Shepherd)
- Viitsit olla vierosess, alla kainalon asua (You'd care to be at my side, to dwell under my arm)
- Etsin neittä neljä vuotta (Four Years Searching for a Maiden)
- Tuo lehdosta leivän (He Brings Bread from the Grove)
- Pääsit kyntäjän kylelle (You got to the plowman's side)
- Kävin tietä ingen tingen (I walked the road, ingen tingen)
- Tuuterin tuhmat miehet (The Foolish Men of Tuuteri)
- Lintunen lehossa lauloi (Little Bird Sang in the Grove)
- Etsit neittä neljä vuotta (Searched four years for a maiden)
- Neitoa kositaan eri paikkoihin (Maiden wooed from many places)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.