Hiiden sepän kahlinta
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Binding of Hiisi's blacksmith (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Kertovat runot (jutustavad laulud) › Epiikka |
|---|---|
| Laulud | 131 |
| Värsid | 10 075 |
| Kogumiskohad | 29 |
| Kogutud | 1780.–1930. aastatel |
| Kogujad | D. E. D. Europaeus · Kaarle Krohn · Volmari Porkka · Vihtori Alava · A. A. Borenius · Hj. Basilier · Iivo Härkönen · Elias Lönnrot · Väinö Salminen · Jaako Länkelä |
| Laulikud | Anni Iivanantytär Vornanen (3) · Arhippa Perttuńe (3) · Iivana Onoila (3) · Anni Vasilintytär (2) · Ańńi Lehtońi (2) · Arhippaińi Miihkali (2) · Fedotta Ondreinpoika Sotikainen (2) · Okulina eli Okki (2) · Ol'ekseine Simana, Kyöttisiä (2) · Ondrei Titov (2) · Paro Soavane (2); kokku 71 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Kuuluu Luojan virsi -runosikermään: Marjavirsi, Saunanhakuvirsi, Lapsenetsintävirsi, Ylösnousemusvirsi ja Hiiden sepän kahlinta.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Suojärvi (19)
- Suistamo (17)
- Vuokkiniemi (17)
- Soikkola (14)
- Repola (11)
- Kaprio (9)
- Korpiselkä (7)
- Uhtua (6)
- Kontokki (3)
- Narvusi (3)
- Impilahti (2)
- Moloskovitsa (2)
- Serepetta (2)
- Tulemajärvi (2)
- Tyrö (2)
- Haukivuori (1)
- Hyrynsalmi (1)
- Ilomantsi (1)
- Jaakkima (1)
- Kaavi (1)
- Kemi (1)
- Lempaala (1)
- Pistojärvi (1)
- Porajärvi (1)
- Pyhäjärvi Ol. (1)
- Rääkkylä (1)
- Soanlahti (1)
- Sotkamo (1)
- Viena (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1780. aastad | 1 |
| 1820. aastad | 2 |
| 1830. aastad | 13 |
| 1840. aastad | 13 |
| 1850. aastad | 9 |
| 1860. aastad | 3 |
| 1870. aastad | 9 |
| 1880. aastad | 35 |
| 1890. aastad | 17 |
| 1900. aastad | 15 |
| 1910. aastad | 11 |
| 1920. aastad | 2 |
| 1930. aastad | 1 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Kuin minä muinoin muistelin, SKVR VII2 1092. — Suojärvi
- Virkkoibo Jiesus noin sanoiksi: SKVR VII2 1064. — Suistamo
- Aina muita muistellahan. SKVR I2 1105. — Vuokkiniemi
- Mitä laulan kulla ajalla? SKVR III1 352. — Soikkola
- Maaria on matala neito, SKVR II 320. — Repola
- Jumala jaloille nousi, SKVR IV1 584. — Kaprio
- Luoja maaha hauattih, SKVR VII2 1084. — Korpiselkä
- "Mitäpä hirnuit, Hiijen ruuna, SKVR I2 1124. — Uhtua
- Jo on portto poika! saanut, SKVR I2 1096. — Kontokki
- Maaria pyhäine vaimo, SKVR III3 3373. — Narvusi
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Saunanhakuvirsi (Song of Seeking a Sauna)
- Niukahduksen historiola (Sprain charm historiola)
- Niukahdus (Sprain charm)
- Marjavirsi (Berry song)
- Ylösnousemusvirsi (The resurrection song)
- Päivän päästö (Release of the sun)
- Iro-neito (Iro the maiden)
- Taivaan taonta (Forging of the Sky)
- Silta ja kirkko (Bridge and Church)
- Kultaneito (Golden maiden)
- Maa kiven kovaksi laati (The earth made the stone hard)
- Ilmarisen takominen (Ilmarinen's Forging)
- Kilpalaulanta (Song competition)
- Tapanin virsi (St. Stephen's Day Song)
- Sammon taonta (Forging of the Sampo)
- Mansikka mäeltä huusi (Strawberry called from the hill)
- Verensulku (Blood stopping charm)
- Sammon ryöstö (Theft of the Sampo)
- Hiidestä kosinta (Wooing a bride from Hiisi's realm)
- Minä laulan uutta virttä (I Sing a New Song)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.