Niin tyttö isän kotona - niin miniä miehelässä
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Daughter at home, bride at husband's (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Lyriikka (lüürika) › Naistenlaulut |
|---|---|
| Laulud | 138 |
| Värsid | 4 568 |
| Kogumiskohad | 37 |
| Kogutud | 1820.–1930. aastatel |
| Kogujad | D. E. D. Europaeus · Volmari Porkka · Jaako Länkelä · Fanny M. Pajula · Lauri Laiho · Vihtori Alava · H. A. Reinholm · Eino Räikkönen · Fr. A. Saxbäck · A. E. Ahlqvist |
| Laulikud | Larin Paraske (3) · Tarja Valkonen (2); kokku 62 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
1849. aasta Kalevalas: 8. runo, värsid 57–80
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Aiheen ytimenä on kaksi vaihtelevasti kehystettyä aihelmaa:
1) Niin tyttö isän kotona kuin kuningas linnassaan, pappi seurakunnassaan - niin miniä miehelässä kuin vanki Venäjän maalla (tai: kuin toukka puun raossa; hevonen hirressä; kyyttö kytkyessä; koira kahleissa; vene vesillä; herne riehtilällä); kuningas-vanki -vertaus on usein lyhyt, sananlaskunomainen.
2) Sika rikko seulan pohjan, vasikka lusikan varren (tai hiiri/kärpänen kuolee huhmareen ym.) - miniän syyksi syytettiin.
Näitä miniän elämän kuvauksia sisältyy runsaasti Lintu vie viestin emolle - aihelmaan, jossa joko lintu tuo emolle viestin naimisissa olevalta tyttäreltä tyttäreltä (III, >Emon huolet tyttärestä) tai äidin naittama tyttö (yleensä Nuorena naitettu) tulee itse lintuna valittamaan äidin puutarhaan (IV, V, XIII). Kannaksella esiintyy myös laaja kokonaisuus, jossa tyttö kysyy kyntörastaalta: Kummin on paremmin olla, tyttönä isän kotona vai miniän miehelässä?, johon lintu vastaa aihelmin 1) ja 2). Aihelmia on yksittäin myös >Kotona ja toiselassa -ketjuissa. Kaikki esiintymät on poimittu tähän. Tähtiteksteissä (*) vain Sika rikkoi seulan pohjan -motiivi tai muuten katkelmallinen teksti.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Narvusi (19)
- Rautu (16)
- Lempaala (11)
- Sakkola (11)
- Vuole (10)
- Toksova (9)
- Soikkola (7)
- Pyhäjärvi Vpl. (5)
- Keltto (4)
- Moloskovitsa (4)
- Venjoki (4)
- Liissilä (3)
- Metsäpirtti (3)
- Tyrö (3)
- Uusikirkko Vpl. (3)
- Itä- ja Pohjois-Inkeri (2)
- Järvisaari (2)
- Kaprio (2)
- Suistamo (2)
- Alastaro (1)
- Etelä-Karjala (1)
- Hietamäki (1)
- Ilomantsi (1)
- Kerimäki (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kurkijoki (1)
- Liperi (1)
- Markkova (1)
- Repola (1)
- Räisälä (1)
- Rääkkylä (1)
- Rääpyvä (1)
- Serepetta (1)
- Spankkova (1)
- Tuutari (1)
- Valkeasaari (1)
- Vieremä (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1820. aastad | 1 |
| 1830. aastad | 3 |
| 1840. aastad | 21 |
| 1850. aastad | 27 |
| 1880. aastad | 17 |
| 1890. aastad | 24 |
| 1900. aastad | 10 |
| 1910. aastad | 9 |
| 1920. aastad | 2 |
| 1930. aastad | 24 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Syntyi tyttö miun emolle, SKVR III1 37. — Narvusi
- Kävin mie tietä terhollista, SKVR XIII1 617. — Rautu
- Laulajaaks laajittiin, SKVR V2 39. — Lempaala
- Kuulin kummat, näin immeet SKVR XIII1 183. — Sakkola
- Tiaselt' mie tiiustelin, SKVR V1 1273. — Vuole
- Ei tiiä tytöt kotona SKVR V1 1272. — Toksova
- Oioi, oioi orjan päivät, SKVR III1 210. — Soikkola
- Kävin tietä tervallista, SKVR XIII1 625. — Pyhäjärvi Vpl.
- Voi mun ehtoini emoni, SKVR V2 690. — Keltto
- Kun emolle tyttö synty, SKVR IV1 954. — Moloskovitsa
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Miniä miehelässä kuin vanki Venäjän maalla (Daughter-in-Law Like a Prisoner in Russia)
- Sika rikkoo sieklan pohjan, miniän syyksi syytetään (The pig breaks the sieve, the daughter-in-law is blamed)
- Olisit voinut vuoden olla (You Could Have Stayed a Year)
- Ison kotona ja miehelässä (At father's home and husband's)
- Isä kutsui kukkaseksi - appi haukkuu ahkioksi (Father called her a flower, father-in-law a sled)
- Kävit kukkana kujassa (You walked as a flower in the lane)
- Olin kuin orihevonen (I was like a stallion)
- Olit kuin orihevonen (You were like a stallion)
- Olin yksi, maksoin kaksi - nyt en mitään maksa (I was one, I cost two — now I'm worth nothing)
- Nuorikon aamuherätys (Bride's morning awakening)
- Kotona oli voissa vuoteheni (At Home My Bed Was in Butter)
- Missä istuit, maa iloitsi - missä istut, maakin itkee (Where you sat the earth rejoiced, where you sit even the earth weeps)
- Anopin susilla syötän (I feed my mother-in-law to wolves)
- Kysymättä kävin kylässä, nyt kysytellen (I visited unasked, now I ask leave)
- Pyysi minua pyssyseppä (The Gunsmith Asked Me)
- Kun mie synnyin synnin maalle (When I was born into the land of sin)
- Miniän palkka - orjan palkka (Daughter-in-Law's Wages, Servant's Wages)
- Ennen kuusia kumarran (I'd Sooner Bow to the Spruces)
- Iivana Kojosenpoika
- Kysymättä kävit kylässä (You went visiting without asking)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.