← RunoVerse

Ori lahkub

Laulutüüp Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) liigituses

Inglise keeles: The servant leaves (tõlge; arhiivis on tüübil ainult eestikeelne nimi)

Arhiivi liigitusesLaulud ühiskondlikest vahekordadest (Laulud ühiskondlikest vahekordadest) › Orja laulud
Laulud146
Värsid2 505
Kogumiskohad50
Kogutud1860.–1930. aastatel
KogujadKarl Voldemar Rosenstrauch · Jüri Välbe · Juhan (Johan) Elken · Peeter Penna · Artur Martin · Gustav Vilberg (Vilbaste) · Jakob Martin Sommer · Karl Viljak · Kristjan Raud · Julius Aleksander Rehberg (Reepärg)
LaulikudAnn Rüitel (2) · Mihkel Eljas (2); kokku 64 nimeliselt teadaolevat laulikut

Ava see tüüp laulutüüpide lehel

Arhiivi kirjeldus

Kirjutanud ERAB-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul.

ERlA 1538. ORI LAHKUB: tuntud eP idaosas (Virus, Järvas ja Ida-Harjus) ning Põhja-Viljandimaal ja Põhja-Tartumaal; mujalt üksikuid üleskirjutusi. Liitumisi on siin eeskätt teiste sulaselauludega, nagu 1506 („Millal orja kiidetakse“), 1518 („Keedeti kingaleent“), 1531 („Orja palk“), 1539 („Sulase meelitamine“), 1576 („Ori õue haukuma“) jt. Väga tihedaks on kujunenud seos nooriku lahkumislauludega (vt. 2654 jj.). Võib oletada viimase kasutamist sulaselaulu funktsioonis ka iseseisva esinemise korral. Vrd. ka 1450. Sisult kõneleb laul töökoha ülesütlemisest pererahvale. Varianditi lisatakse ka äramineku põhjendusi (ei või söömata elada, teadaval teinepool) ning tulevikulootusi (sinna, kus matil raha makstakse). Vt. V. Pino, Sotsiaalsed vastuolud Eesti külaühiskonnas rahvalaulu andmete põhjal, Tartu 1954. Käsikiri TRÜ Teaduslikus Raamatukogus.

Ori läheb ära: VK VI 275, VK VIII 231, VK X 302, VK XIV 479, ERlV V 140; Ori lahkub – VK III 381, VK

Kus seda on kogutud

Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.

Millal seda on kogutud

KümnendLaule
1860. aastad2
1870. aastad8
1880. aastad46
1890. aastad51
1900. aastad14
1910. aastad14
1920. aastad3
1930. aastad3
aasta märkimata5

Näidislaulud

Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.

Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud

Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.

TüüpÜhiseid laule
Sulane läheb ära53
Ori läheb ära44
Sulane lahkub13
Orja palk4
Sulane lähab ära3
Lõikuselaul2
Rikas hüüab reeks2
Võta ära rikaste risust2
Perenaine ootab koju2

Sisu põhjal sarnased tüübid

Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.

  1. Peremees, otsi uusi orje (Master, find a new servant)
  2. Anna orjal hästi süüa (feed the servant well)
  3. Sulase äraminek (The farmhand's departure)
  4. Lahkumine (Farewell)
  5. Ori taevas (The Serf in Heaven)
  6. Orja palk (The servant's wage)
  7. Lahkumisvalu (Pain of parting)
  8. Sulane läheb soldatiks (Farmhand goes to be a soldier)
  9. Lõpeta tüli toast (Drive the quarrel from the room)Samade lauludega tüübid: Ärge tülitsege
  10. Anna hästi orjal süüa (Feed the serf well)
  11. Rikas ütleb reerks (The rich man speaks from the sledge)
  12. Anna hästi orjale süüa (Feed the serf well)
  13. Ori tahab palka (The serf wants wages)
  14. Anna orjale süüa, ori söödab härgi (Give the serf food, the serf feeds the oxen)
  15. Küla ütles liigasööjaks (Village Called Me an Overeater)
  16. Paljusööja (The big eater)
  17. Suure sööja (The great eater)
  18. Ori küsib hobust kiriku sõita (Serf Begs a Horse for Church)
  19. Kas on puder keedetud? (Is the porridge cooked?)
  20. Keelake koerad (Restrain the dogs)

Ava sarnasuse sirvijas

Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.