← RunoVerse

Ori lahkub

Runolaulun tyyppi Viron kansanrunousarkiston ERAB-runolaulutietokannan luokituksessa

Englanniksi: The servant leaves (käännös; arkisto nimeää tyypin vain viroksi)

Arkiston luokituksessaLaulud ühiskondlikest vahekordadest (laulut yhteiskunnallisista oloista) › Orja laulud
Runot146
Säkeet2 505
Keruupaikat50
Kerätty1860–1930-luvuilla
KerääjätKarl Voldemar Rosenstrauch · Jüri Välbe · Juhan (Johan) Elken · Peeter Penna · Artur Martin · Gustav Vilberg (Vilbaste) · Jakob Martin Sommer · Karl Viljak · Kristjan Raud · Julius Aleksander Rehberg (Reepärg)
LaulajatAnn Rüitel (2) · Mihkel Eljas (2); yhteensä 64 nimeltä tunnettua laulajaa

Avaa tyyppi laulutyyppisivulla

Arkiston kuvaus

ERABin tyyppihakemiston toimittajien kirjoittama; lainattu sellaisenaan, viroksi.

ERlA 1538. ORI LAHKUB: tuntud eP idaosas (Virus, Järvas ja Ida-Harjus) ning Põhja-Viljandimaal ja Põhja-Tartumaal; mujalt üksikuid üleskirjutusi. Liitumisi on siin eeskätt teiste sulaselauludega, nagu 1506 („Millal orja kiidetakse“), 1518 („Keedeti kingaleent“), 1531 („Orja palk“), 1539 („Sulase meelitamine“), 1576 („Ori õue haukuma“) jt. Väga tihedaks on kujunenud seos nooriku lahkumislauludega (vt. 2654 jj.). Võib oletada viimase kasutamist sulaselaulu funktsioonis ka iseseisva esinemise korral. Vrd. ka 1450. Sisult kõneleb laul töökoha ülesütlemisest pererahvale. Varianditi lisatakse ka äramineku põhjendusi (ei või söömata elada, teadaval teinepool) ning tulevikulootusi (sinna, kus matil raha makstakse). Vt. V. Pino, Sotsiaalsed vastuolud Eesti külaühiskonnas rahvalaulu andmete põhjal, Tartu 1954. Käsikiri TRÜ Teaduslikus Raamatukogus.

Ori läheb ära: VK VI 275, VK VIII 231, VK X 302, VK XIV 479, ERlV V 140; Ori lahkub – VK III 381, VK

Mistä tämän tyypin runoja on kerätty

Tämän tyypin runojen keruupaikat ja kustakin paikasta kerättyjen runojen määrä. Paikka voi olla joko runon muistiinpanopaikka tai laulajan kotipaikka.

Milloin tämän tyypin runoja on kerätty

VuosikymmenRunoja
1860-luku2
1870-luku8
1880-luku46
1890-luku51
1900-luku14
1910-luku14
1920-luku3
1930-luku3
vuotta ei merkitty5

Esimerkkirunot

Kustakin kymmenestä paikasta, joista tämän tyypin runoja on kerätty eniten, näytetään arkiston järjestyksessä ensimmäisen runon alkusäe. Jokainen säe johtaa koko runoon. Runo voi olla luokiteltu useaan tyyppiin, joten sen alkusäe voi kuulua toiseen lauluun.

Muut tyypit, joihin samoja runoja on luokiteltu

Arkisto voi luokitella saman runon useaan tyyppiin. Tässä ovat yleisimmät muut tyypit, joihin tämän tyypin runoja on luokiteltu, sekä yhteisten runojen määrä.

TyyppiYhteisiä runoja
Sulane läheb ära53
Ori läheb ära44
Sulane lahkub13
Orja palk4
Sulane lähab ära3
Lõikuselaul2
Rikas hüüab reeks2
Võta ära rikaste risust2
Perenaine ootab koju2

Sisällön perusteella samankaltaiset tyypit

Useat menetelmät järjestävät kukin erikseen laulutyypit, joiden runot muistuttavat tämän tyypin runoja; yhdistetty järjestys kokoaa niiden luettelot yhteen. Tässä on yhdistetyn järjestyksen 20 ensimmäistä.

  1. Peremees, otsi uusi orje (Master, find a new servant)
  2. Anna orjal hästi süüa (feed the servant well)
  3. Sulase äraminek (The farmhand's departure)
  4. Lahkumine (Farewell)
  5. Ori taevas (The Serf in Heaven)
  6. Orja palk (The servant's wage)
  7. Lahkumisvalu (Pain of parting)
  8. Sulane läheb soldatiks (Farmhand goes to be a soldier)
  9. Lõpeta tüli toast (Drive the quarrel from the room)Tyypit, joilla on samat runot: Ärge tülitsege
  10. Anna hästi orjal süüa (Feed the serf well)
  11. Rikas ütleb reerks (The rich man speaks from the sledge)
  12. Anna hästi orjale süüa (Feed the serf well)
  13. Ori tahab palka (The serf wants wages)
  14. Anna orjale süüa, ori söödab härgi (Give the serf food, the serf feeds the oxen)
  15. Küla ütles liigasööjaks (Village Called Me an Overeater)
  16. Paljusööja (The big eater)
  17. Suure sööja (The great eater)
  18. Ori küsib hobust kiriku sõita (Serf Begs a Horse for Church)
  19. Kas on puder keedetud? (Is the porridge cooked?)
  20. Keelake koerad (Restrain the dogs)

Avaa samankaltaisuusselaimessa

Lähteet: tyypin nimi, luokitus ja kuvaus ovat peräisin Viron kansanrunousarkiston ERAB-runolaulutietokannan tyyppihakemistosta; määrät, paikat, vuosikymmenet ja kerääjät on laskettu RunoVersen runoista.