Sõimamine
Laulutüüp Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) liigituses
Inglise keeles: Insults (tõlge; arhiivis on tüübil ainult eestikeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Laulud ühiskondlikest vahekordadest (Laulud ühiskondlikest vahekordadest) › Küla |
|---|---|
| Laulud | 104 |
| Värsid | 1 194 |
| Kogumiskohad | 59 |
| Kogutud | 1860.–1940. aastatel |
| Kogujad | Karl Voldemar Rosenstrauch · Karl Viljak · Gustav Seen · Richard Viidalepp (Viidebaum) · Anna Johanson · Herbert Tampere · Oskar Philipp Kallas · Mihkel (Tori) Ostrov · Karl Ruut · Jaan Tammemägi |
| Laulikud | Eewa Krotnik (2) · Liisa Hahn (2) · Mai Milles (Araku Mai) (2); kokku 46 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud ERAB-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul.
Mitmesuguseid sõimamise motiive. Vajab täpsemat jagamist
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Urvaste (8)
- Karksi (7)
- Halliste (6)
- Haljala (5)
- Helme (5)
- Kadrina (3)
- Otepää (3)
- Paistu (3)
- Peetri (3)
- Sangaste (3)
- Simuna (3)
- Tõstamaa (3)
- Harju-Jaani (2)
- Jõelähtme (2)
- Jõhvi (2)
- Karja (2)
- Koeru (2)
- Märjamaa (2)
- Põltsamaa (2)
- Risti (2)
- Tarvastu (2)
- Vaivara (2)
- Viljandi (2)
- välismaa (2)
- Ambla (1)
- Audru (1)
- Hargla (1)
- Harju-Madise (1)
- Järva-Jaani (1)
- Jüri (1)
- Kaarma (1)
- Kihnu (1)
- Kolga-Jaani (1)
- Kose (1)
- Kuusalu (1)
- Kõpu (1)
- Läänemaa (1)
- Lüganuse (1)
- Muhu (1)
- Mustjala (1)
- Narva l. (1)
- Paide (1)
- Palamuse (1)
- Pärnu (1)
- Pärnu-Jaagupi (1)
- Pöide (1)
- Räpina (1)
- Rõuge (1)
- Suure-Jaani (1)
- Tallinn (1)
- Tartu (1)
- Torma (1)
- Türi (1)
- Varbla (1)
- Vigala (1)
- Viljandi l. (1)
- Viru-Jaagupi (1)
- Viru-Nigula (1)
- Vändra (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1860. aastad | 1 |
| 1870. aastad | 7 |
| 1880. aastad | 20 |
| 1890. aastad | 35 |
| 1900. aastad | 5 |
| 1910. aastad | 8 |
| 1920. aastad | 13 |
| 1930. aastad | 7 |
| 1940. aastad | 1 |
| aasta märkimata | 7 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Kis sinnu kurat siiä kut´s, ERA II 115, 186 (2) — Urvaste
- Oota oota uisa nukki E 45936 (20) — Karksi
- Me ei silu siturida, EÜS XII 1255 (30) — Halliste
- "Sina sihelik, sina sahelik, E 57650 — Haljala
- Et ta suitsenu sugare; H II 25, 137 (14e) — Helme
- Sina see, sina teine, EÜS X 2672 (225) — Kadrina
- Kõgõs minnu sõimati H I 3, 565 (17) — Otepää
- Toh-oh Tuhane rahvas E 8311/2 (7) — Paistu
- Jüri suusta kukub sitta, E, StK 40, 20 (40) — Peetri
- Mes sä tike tiriset, ERA II 284, 297/8 (232) — Sangaste
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Sõimulaul | 43 |
| Sõim | 41 |
| Sõimajale | 8 |
| Halb laulik | 3 |
| Sõimusõnad | 2 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Mardi sõim (Martinmas scolding)
- Uurijale (To the prying onlooker)
- Sõimaja sõim (The scolder's scolding)
- Lauliku sõim (Insulting a singer)
- Pilkajale (To the scoffer)
- Ära haugu! (Stop barking!)
- Laitja sõim (Scolding the critic)
- Halb laulik (Bad singer)
- Halb laulja (Poor Singer)
- Laimajale (To the slanderer)
- Nina laul (Nose song)
- Koerale (To the dog)
- Koertele (To the Dogs)
- Laisk naine naerab (Lazy Woman Mocks)
- Laulikute sõimlemine (Singers' quarrel)
- Laisk naine laidab (The lazy woman scolds)
- Salanuuskijale (To the eavesdropper)
- Laitjale (To the Blamer)
- Laimaja (The Slanderer)
- Laitja pilge (Mocking the critic)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.