← RunoVerse

Viron orja ja isäntä

Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses

Inglise keeles: The servant in Estonia and his master (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)

Arhiivi liigitusesKertovat runot (jutustavad laulud) › Epiikka
Laulud201
Värsid9 005
Kogumiskohad43
Kogutud1810.–1930. aastatel
KogujadVolmari Porkka · D. E. D. Europaeus · Vihtori Alava · A. A. Borenius · Jaako Länkelä · A. E. Ahlqvist · Elias Lönnrot · J. Fr. Ruotsalainen · Hj. Basilier · Iivo Härkönen
LaulikudIivana Shemeikka (5) · Larin Paraske (5) · Pedri Shemeikka (3) · Hattusen leski (2) · Maria Luukka (2) · Mikulan Nasto (2) · Ontropo Melikow (2) · Varpu Parikka (2); kokku 101 nimeliselt teadaolevat laulikut

Ava see tüüp laulutüüpide lehel

Arhiivi kirjeldus

Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.

Ydinaihe: Orjana olo, pahoin palkka maksettiin. Lupa mennä jouluna kotiin, orjan kuolema. Enkelit, Jeesus ym. löytävät orjan ruumiin, tuodaan taivaaseen. Annetaan kultainen tuoli, tuoppi juotavaa, orja kyselee, hänelle vastataan. Isäntä (joskus emäntä) kuolee, annetaan tulinen tuoli, tulinen tuoppi (joskus käärme- ja sisiliskotuoppi, XIII1 1417, 1419, 1424). Isäntä kyselee syytä, hänelle vastataan. Joskus isäntä yrittää korvata orjan kärsimyksiä tämän kuoleman jälkeen, tarjoaa lehmää tai sarkaa. - VII1: vain Kilpalaulannan yhteydessä klisee: suistui "suin lumehen, päin vitihin". Salminen on erottanut runoryhmän Olin orjana Virossa, jonka yhteisenä aineksena vain e.m. alkuklisee, jatkuu erilaisina runoaiheina.

Kus seda on kogutud

Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.

Millal seda on kogutud

KümnendLaule
1810. aastad4
1830. aastad8
1840. aastad32
1850. aastad30
1860. aastad3
1870. aastad4
1880. aastad47
1890. aastad35
1900. aastad27
1910. aastad7
1920. aastad1
1930. aastad1
aasta märkimata2

Näidislaulud

Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.

Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud

Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.

TüüpÜhiseid laule
Väinämöisen ammunta16
Maailmansyntyruno16
Luulin riihen riskavaksi - riski rintaluuni14
Olin orjana Virossa7
Isännän silmät, emännän kieli6
Käärmeruoka5
Oma ja vieras emo5
Oljamissa käynti4
Äidin kuolo4
Älkää menkö piikuveen3
Emännän kolme kieltä3
Jauhaja neito, miniä3

Sisu põhjal sarnased tüübid

Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.

  1. Olin orjana Virossa (I was a serf in Estonia)
  2. Väinämöisen ammunta (The shooting of Väinämöinen)
  3. Luulin riihen riskavaksi - riski rintaluuni (I thought the threshing barn was cracking — my breastbone)
  4. Kanteleen synty (Birth of the kantele)
  5. Kilpalaulanta (Song competition)
  6. Orjuudessa olo (Living in bondage)
  7. Lunastettava neito (The maiden to be redeemed)
  8. Paimeneks palkattiin (Hired as a shepherd)
  9. Join jouluna olutta (Drinking Beer at Christmas)
  10. Läksin linnaan likaksi (Gone to the castle as a servant)
  11. Sammon taonta (Forging of the Sampo)
  12. Niukahduksen historiola (Sprain charm historiola)
  13. Jauhaja neito, miniä (The grinding maiden, the daughter-in-law)
  14. Löi kahta kämmentänsä (He Clapped His Two Hands)
  15. Niukahdus (Sprain charm)
  16. Ori taevas (The Serf in Heaven)ERAB-i tüüp
  17. Kivestä kirja (Book from Stone)
  18. Emo pani piennä piikuveen (Mother Put Her into Service Young)
  19. Ei lihota vieras leipä (Others' Bread Does Not Fatten)
  20. Humalan ja ohran keskustelu (Debate Between Hops and Barley)

Ava sarnasuse sirvijas

Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.