Õhtul ilus laulda
Laulutüüp Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) liigituses
Inglise keeles: Beautiful to sing in the evening (tõlge; arhiivis on tüübil ainult eestikeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Laulud laulust (Laulud laulust) › Laulust ja laulikust |
|---|---|
| Laulud | 145 |
| Värsid | 2 581 |
| Kogumiskohad | 38 |
| Kogutud | 1870.–1930. aastatel |
| Kogujad | Karl Viljak · Gustav Vilberg (Vilbaste) · Peeter Penna · Mihkel (Tori) Ostrov · Karl Luud · Jüri Ustallo · Hans Lohk · Madis Reimann · Otto Hintzenberg · Jakob Jagomann |
| Laulikud | Leenu Nikker (5) · Ann Birk (4) · Anna Eintrei (2) · Els Migivor (2) · Kai Puks (2) · Leena Mikiwer (2) · Liis Alas (Kuraga Liis) (2) · Mari Kivi (2) · Mari Koonukõrv (2) · Miina Reinthal (2) · Okse Tanilowitz (2); kokku 59 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud ERAB-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul.
VK VII 220. Õhtul ilus laulda - VK VI 580, ERlA 58 ja EKl IV; VK III 75 ja ERlV V 14: Õhtu ilu.ERlA 58, tuntud üle maa, eriti eP ja läänes (Audru, Tõstamaa). Liitub sageli lauluga 65; eP ka laulu 106 («Ärge sööge mu sõnu») lõppu. Lauldud õhtustel käikudel.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Kuusalu (30)
- Harju-Jaani (11)
- Haljala (9)
- välismaa (9)
- Ambla (8)
- Tori (7)
- Kadrina (6)
- Kihnu (6)
- Pärnu (5)
- Saarde (5)
- Viru-Jaagupi (5)
- Audru (4)
- Jõelähtme (4)
- Räpina (4)
- Tõstamaa (4)
- Vigala (4)
- Pärnu-Jaagupi (3)
- Häädemeeste (2)
- Märjamaa (2)
- Narva l. (2)
- Simuna (2)
- Suure-Jaani (2)
- Vastseliina (2)
- Viljandi (2)
- Viru-Nigula (2)
- Võrumaa (2)
- Järva-Madise (1)
- Karuse (1)
- Laiuse (1)
- Mihkli (1)
- Otepää (1)
- Palamuse (1)
- Pilistvere (1)
- Pärnu l. (1)
- Setumaa (1)
- Vaivara (1)
- Väike-Maarja (1)
- Vändra (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1870. aastad | 11 |
| 1880. aastad | 35 |
| 1890. aastad | 40 |
| 1900. aastad | 11 |
| 1910. aastad | 23 |
| 1920. aastad | 6 |
| 1930. aastad | 9 |
| aasta märkimata | 10 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Neitsikesed noorukesed E A 209/10 (5) — Kuusalu
- Teeme õhtule iluda E 15656 (141) — Harju-Jaani
- Teeme õhtale iluda E 11626/7 — Haljala
- Teeme õhtulla iluda EÜS II 537/8 (40) — välismaa
- Nüüd ilus Virula veeta E 11793 (17) — Ambla
- Ilus oli laulda õeke ja kaske E 56457 (2) — Tori
- Nüid ilus vilula vierda H I 1, 81 (5) — Kadrina
- Ilus oli, ilus oli õed hellad, E 59471 (9) — Kihnu
- Ilus, ilus õed ja noored kaske E 13285 (3) — Pärnu
- Mis sa huikad õekene E 18040 — Saarde
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Õhtu ilu | 92 |
| Metsamurd | 15 |
| Kalajõgi | 15 |
| Laulu võim | 9 |
| Õhtul ilu | 9 |
| Neiu linn | 4 |
| Kust laulud saadud | 4 |
| Vikat haavab venda | 3 |
| Sirp | 3 |
| Venna veri | 3 |
| Ärge sööge mu südant | 2 |
| Tähemõrsja | 2 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Õhtul laulmise asemel niitmas (Mowing Instead of Evening Singing)
- Jõgi - kalad (River and fish)
- Kulla kodu (Beloved's home)
- Millal lään isale? (When shall I go to father?)
- Vikat haavab venda (The scythe wounds the brother)
- Juured ühte - jõgi (Roots together, river)
- Kalad vees (Fish in the Water)
- Juured ühes (Roots together)
- Vikati sajatus (Scythe curse)
- Oma poole kiitus (Praising one's own side)
- Kalajõgi ja kalapüüdja (The fishing river and the fisherman)
- Oma küla kiitus (Praise of one's own village)
- Ärge sööge mu sõnada (Don't devour my words)Samade lauludega tüübid: Ärge sööge mu sõnu
- Helise, mets! (Ring out, forest!)
- Millal saan omile? (When will I return to my own?)
- La mie vieretän vilulla (Let Me Sing Out in the Cold)SKVR-i tüüp
- Iltalaulu niittäessä (Evening song while mowing)SKVR-i tüüp
- Nyt on tyynet nurmen nurkat (Now the Meadow Lies Still)SKVR-i tüüp
- Kellele hoiad häält (For whom do you save your voice)Samade lauludega tüübid: Laul kaugele
- Tee-ilu! (Beauty for the Road!)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.