Kellele kurdan?
Laulutüüp Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) liigituses
Inglise keeles: To whom do I complain? (tõlge; arhiivis on tüübil ainult eestikeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Murelaulud (Murelaulud) › Mure ja kurbus |
|---|---|
| Laulud | 137 |
| Värsid | 3 067 |
| Kogumiskohad | 46 |
| Kogutud | 1860.–1930. aastatel |
| Kogujad | Karl Viljak · Karl Voldemar Rosenstrauch · Gustav Vilberg (Vilbaste) · Hans Lohk · Oskar Philipp Kallas · Mihkel (Tori) Ostrov · Peeter Penna · Julius Mark · Jüri Välbe · Otto Hintzenberg |
| Laulikud | Anna Eintrei (2) · Els Migivor (2) · Kadri Teder (2) · Kadri Wiikström (2) · Leenu Nikker (2); kokku 67 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud ERAB-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul.
ERlA 1208. Kellele kurdan: eelkõige Ida-Eestis tuntud, põhjarannikult lõunapiirini, eriti populaarne põhjarannikul, tuntud ka saartel. Liitub mitmeti, eriti lauludega 1196, 1199 ja 1203, juhuslikumalt ka mitmed muudki vaeslapse- ja murelaulud, puhuti ka käsikivilaulud. Kasutatud nii vaeslapselauluna kui ka üldlaadilise murelauluna. Vt. E. Laugaste, Lisandusi regivärsi tüpoloogiale. Läänemeresoomlaste rahvakultuurist, Tallinn 1970, 138—168.
Kellele kurdan?: VK III 413, VK VI 167, VK X 176, VK XI 197, VK XII 216, VK XIII 346, VK IX 334, ERlV V 113, ERlA 1208. Vrdl Veske, Eesti rahvalaulud, 1879, 7, nr 8. Nutan noorele rohule
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Kuusalu (17)
- Haljala (13)
- Ambla (11)
- Kadrina (9)
- Jõhvi (8)
- Harju-Jaani (6)
- Peetri (6)
- Simuna (6)
- Koeru (5)
- Järva-Jaani (4)
- Muhu (4)
- Põlva (4)
- Viru-Nigula (4)
- Laiuse (3)
- Paistu (3)
- Palamuse (3)
- Tartu-Maarja (3)
- Vaivara (3)
- Väike-Maarja (3)
- Halliste (2)
- Jõelähtme (2)
- Paide l. (2)
- Räpina (2)
- Torma (2)
- välismaa (2)
- Iisaku (1)
- Jüri (1)
- Kaarma (1)
- Kanepi (1)
- Kose (1)
- Maarja-Magdaleena (1)
- Martna (1)
- Otepää (1)
- Puhja (1)
- Põltsamaa (1)
- Rakvere l. (1)
- Risti (1)
- Rõuge (1)
- Sangaste (1)
- Tallinn (1)
- Tartu (1)
- Viljandi (1)
- Viljandimaa (1)
- Viru-Jaagupi (1)
- Vändra (1)
- Äksi (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1860. aastad | 3 |
| 1870. aastad | 5 |
| 1880. aastad | 35 |
| 1890. aastad | 53 |
| 1900. aastad | 7 |
| 1910. aastad | 23 |
| 1920. aastad | 1 |
| 1930. aastad | 5 |
| aasta märkimata | 5 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Kelles ma kibejäd kaiban, E 50613 (10) — Kuusalu
- Ikka on minul igava E 35972/3 (16) — Haljala
- Alati minul haleda EÜS VII 2379 (205) — Ambla
- Läksin õele, võeraeksi E 36850/3 (5) — Kadrina
- Metsa läeb meheta naine, EÜS VI 1035 (193) — Jõhvi
- Ikkep on minul igava EÜS IX 1103/4 (19) — Harju-Jaani
- Kellel istutan igava EÜS IX 977/8 (51) — Peetri
- Alati hale minule EÜS V 872/3 (140) — Simuna
- Ike'p on minul igava EÜS VI 1481/2 (176) — Koeru
- Oh, sina vaene vilets mees EÜS VII 1568/9 (75) — Järva-Jaani
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Käsikivil jahvataja (Hand mill grinder)
- Ikka mul igava (Ever sad for me)
- Kellel kurdan (To whom do I complain)
- Puude kasvandik (Foster child of the trees)
- Kõik kullad koju lähevad (All the darlings go home)
- Eks võinud meres mürada (Could it not have roared at sea)
- Muremäel (On Sorrow Hill)
- Kus istun — seal igatsen (Where I sit, there I long)
- Kuhu istun - tiigike (Where I sit — the little pond)
- Kivi meres (Stone in the sea)
- Öösel üksi (Alone at night)
- Kellele ütlen oma ohu (Who will I tell my troubles to)
- Kus istun - itken (Where I Sit, I Weep)
- Vaeslapselaul (Orphan's Song)
- Ema haual (At mother's grave)
- Ärge naerge, et põll paklane (Don't laugh that my apron's of tow-cloth)
- Kuhu lähen (Where I am going)
- Käsikivilaul (Handmill song)
- Noorik isakodus võõrsil (Young wife a stranger at father's home)
- Käsikivi (Hand Mill)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.