Loomine
Laulutüüp Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) liigituses
Inglise keeles: Creation (tõlge; arhiivis on tüübil ainult eestikeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Lüroeepilised laulud (Lüroeepilised laulud) › Müütilised laulud |
|---|---|
| Laulud | 206 |
| Värsid | 6 343 |
| Kogumiskohad | 61 |
| Kogutud | 1840.–1940. aastatel |
| Kogujad | Mihkel (Tori) Ostrov · Oskar Philipp Kallas · Karl Viljak · Karl Voldemar Rosenstrauch · Gustav Vilberg (Vilbaste) · Rudolf Põldmäe · J. P. (Jaak) Sõggel · Jüri Välbe · Artur Martin |
| Laulikud | Ann Birk (2) · Eeva Velström (2) · Juula Manitski (2) · Kadri Mass (Kepi Kadri) (2); kokku 103 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud ERAB-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul.
ERlA 1. LOOMINE. Kasutatakse ka Loomislaul, aga trükistes igal pool Loomine.
1. Loomine: tuntud üle maa (erandiks Kagu-Eesti), eriti Põhja- ja Edela-Eestis; populaarne laul, millest on noteeritud üle 100 teisendi. Kontamineerub «riti kiigelauludega (449, 450, 452) ja «Mere pühkimise» (999) motiiviga, ka lauluga 195 («Kolm metsa»). Variant 4 — tüüpiline kuluvorm. Lauldud eriti kiigel (Lääne-Eestis), on kasutatud ka mängulauluna. Maailma loomine munast on tüüpiline põhjarahvaste uskumus (vrd. «Kalevala»). Eesti «Loomislaulus» on maailmaloomise motiiv juba võrdlemisi teisejärguline, pearõhk on ilutseval linnu pesa otsimise kirjeldusel. Vt. ER I, 15—72; O. Okkonen, Maaitaiansynty-runo KsVk 1, 123—137; K. Krohn, Luomisruno Inkerissa. KsVk 10, 5—25; M. Kuusi, Virolais-suomalainen maailmansynty runo. KsVk 36, 49—84; I. Rüütel, Muistne «Loomislaul» eesti uuemas rahvatraditsioonis. Paar sammukest VI, 102—132.
1. Loomine: tuntud üle maa (erandiks Kagu-
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Kuusalu (27)
- Tõstamaa (13)
- Ambla (11)
- Kadrina (10)
- Halliste (8)
- Karuse (8)
- Hanila (7)
- Jõhvi (7)
- Harju-Jaani (6)
- Karksi (6)
- välismaa (6)
- Audru (5)
- Järva-Jaani (5)
- Varbla (5)
- Viljandi (5)
- Haljala (4)
- Häädemeeste (4)
- Jõelähtme (4)
- Muhu (4)
- Märjamaa (4)
- Pärnu-Jaagupi (4)
- Suure-Jaani (4)
- Vändra (4)
- Kose (3)
- Lihula (3)
- Pärnu (3)
- Risti (3)
- Saarde (3)
- Väike-Maarja (3)
- Järva-Madise (2)
- Kõpu (2)
- Narva l. (2)
- Pöide (2)
- Ridala (2)
- Tori (2)
- Vaivara (2)
- Vastseliina (2)
- Vigala (2)
- Viljandi l. (2)
- Harju-Madise (1)
- Helme (1)
- Jaani (1)
- Juuru (1)
- Kaarma (1)
- Keila (1)
- Koeru (1)
- Kolga-Jaani (1)
- Paide (1)
- Paistu (1)
- Peetri (1)
- Pilistvere (1)
- Põltsamaa (1)
- Rakvere (1)
- Rapla (1)
- Sangaste (1)
- Simuna (1)
- Tallinn (1)
- Tartu (1)
- Viljandimaa (1)
- Viru-Jaagupi (1)
…ja veel 1 kohta
- Äksi (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1840. aastad | 1 |
| 1850. aastad | 1 |
| 1860. aastad | 1 |
| 1870. aastad | 1 |
| 1880. aastad | 44 |
| 1890. aastad | 68 |
| 1900. aastad | 20 |
| 1910. aastad | 22 |
| 1920. aastad | 22 |
| 1930. aastad | 14 |
| 1940. aastad | 1 |
| aasta märkimata | 11 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Sinikirja linnukane, AES, MT 141, 28/30 — Kuusalu
- Läksin aga merda pühkimaie E 20968/9 (4) — Tõstamaa
- Tõusis üles surgi soosta E 10629 (3) — Ambla
- Sinisirje linnukene EÜS VII 1881/2 (71) — Kadrina
- Siidisulgist linnukene, Konku! E 11556/7 (1) — Halliste
- Metsküla tüdrukud õesed E, StK 23, 5/6 (3) — Karuse
- Külatüdrukud õesed E 19819/20 (5) — Hanila
- Kii kiike, laa laike, EÜS VI 1010/3 (167) — Jõhvi
- Sinisirku margakaela E 15589/91 (65) — Harju-Jaani
- Siidisulgist linnukeine E 53401 (1) — Karksi
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Kuldnaine | 16 |
| Kitsas kiik | 12 |
| Mere pühkimine | 11 |
| Viru sepp | 10 |
| Sepp | 9 |
| Õunapuu | 8 |
| Kolm metsa | 6 |
| Kiik | 5 |
| Loomiselaul | 4 |
| Salme | 4 |
| Tähemõrsja | 4 |
| Liiri-lõõri! | 3 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Vend sepaks (Brother becomes a smith)
- Kuhu pean pesa tegema (Where must I build my nest)
- 3 venda (Three brothers)
- Viru sepp (Virumaa blacksmith)
- Mängumees (The Musician)
- Vares (The Crow)
- 3 varesepoega (Three young crows)
- Mere pühkimine (Sweeping the Sea)
- Sepp (The blacksmith)
- Lind otsib pesategemiseks puud (Bird seeks a nesting tree)
- Varese 5 poega (The Crow's Five Chicks)
- Varblaselaul (Sparrow's song)
- Varese munad (Crow's Eggs)
- Pühkmetest saar meres (Island of Sweepings in the Sea)
- 3 metsa (Three Forests)
- Kolm välja (Three Fields)
- Kolm järve (Three Lakes)
- Sepal mustad lapsed (The blacksmith's black children)
- Maailmansyntyruno (World creation poem)SKVR-i tüüp
- Virus on ilus elada (Life is Beautiful in Viru)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.