← RunoVerse

Loomine

Laulutüüp Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) liigituses

Inglise keeles: Creation (tõlge; arhiivis on tüübil ainult eestikeelne nimi)

Arhiivi liigitusesLüroeepilised laulud (Lüroeepilised laulud) › Müütilised laulud
Laulud206
Värsid6 343
Kogumiskohad61
Kogutud1840.–1940. aastatel
KogujadMihkel (Tori) Ostrov · Oskar Philipp Kallas · Karl Viljak · Karl Voldemar Rosenstrauch · Gustav Vilberg (Vilbaste) · Rudolf Põldmäe · J. P. (Jaak) Sõggel · Jüri Välbe · Artur Martin
LaulikudAnn Birk (2) · Eeva Velström (2) · Juula Manitski (2) · Kadri Mass (Kepi Kadri) (2); kokku 103 nimeliselt teadaolevat laulikut

Ava see tüüp laulutüüpide lehel

Arhiivi kirjeldus

Kirjutanud ERAB-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul.

ERlA 1. LOOMINE. Kasutatakse ka Loomislaul, aga trükistes igal pool Loomine.

1. Loomine: tuntud üle maa (erandiks Kagu-Eesti), eriti Põhja- ja Edela-Eestis; populaarne laul, millest on noteeritud üle 100 teisendi. Kontamineerub «riti kiigelauludega (449, 450, 452) ja «Mere pühkimise» (999) motiiviga, ka lauluga 195 («Kolm metsa»). Variant 4 — tüüpiline kuluvorm. Lauldud eriti kiigel (Lääne-Eestis), on kasutatud ka mängulauluna. Maailma loomine munast on tüüpiline põhjarahvaste uskumus (vrd. «Kalevala»). Eesti «Loomislaulus» on maailmaloomise motiiv juba võrdlemisi teisejärguline, pearõhk on ilutseval linnu pesa otsimise kirjeldusel. Vt. ER I, 15—72; O. Okkonen, Maaitaiansynty-runo KsVk 1, 123—137; K. Krohn, Luomisruno Inkerissa. KsVk 10, 5—25; M. Kuusi, Virolais-suomalainen maailmansynty runo. KsVk 36, 49—84; I. Rüütel, Muistne «Loomislaul» eesti uuemas rahvatraditsioonis. Paar sammukest VI, 102—132.

1. Loomine: tuntud üle maa (erandiks Kagu-

Kus seda on kogutud

Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.

…ja veel 1 kohta

Millal seda on kogutud

KümnendLaule
1840. aastad1
1850. aastad1
1860. aastad1
1870. aastad1
1880. aastad44
1890. aastad68
1900. aastad20
1910. aastad22
1920. aastad22
1930. aastad14
1940. aastad1
aasta märkimata11

Näidislaulud

Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.

Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud

Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.

TüüpÜhiseid laule
Kuldnaine16
Kitsas kiik12
Mere pühkimine11
Viru sepp10
Sepp9
Õunapuu8
Kolm metsa6
Kiik5
Loomiselaul4
Salme4
Tähemõrsja4
Liiri-lõõri!3

Sisu põhjal sarnased tüübid

Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.

  1. Vend sepaks (Brother becomes a smith)
  2. Kuhu pean pesa tegema (Where must I build my nest)
  3. 3 venda (Three brothers)
  4. Viru sepp (Virumaa blacksmith)
  5. Mängumees (The Musician)
  6. Vares (The Crow)
  7. 3 varesepoega (Three young crows)
  8. Mere pühkimine (Sweeping the Sea)
  9. Sepp (The blacksmith)
  10. Lind otsib pesategemiseks puud (Bird seeks a nesting tree)
  11. Varese 5 poega (The Crow's Five Chicks)
  12. Varblaselaul (Sparrow's song)
  13. Varese munad (Crow's Eggs)
  14. Pühkmetest saar meres (Island of Sweepings in the Sea)
  15. 3 metsa (Three Forests)
  16. Kolm välja (Three Fields)
  17. Kolm järve (Three Lakes)
  18. Sepal mustad lapsed (The blacksmith's black children)
  19. Maailmansyntyruno (World creation poem)SKVR-i tüüp
  20. Virus on ilus elada (Life is Beautiful in Viru)

Ava sarnasuse sirvijas

Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.