← RunoVerse

Suka mereen

Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses

Inglise keeles: Comb into the sea (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)

Arhiivi liigitusesKertovat runot (jutustavad laulud) › Epiikka
Laulud215
Värsid7 148
Kogumiskohad42
Kogutud1830.–1930. aastatel
KogujadVolmari Porkka · D. E. D. Europaeus · Vihtori Alava · J. Fr. Ruotsalainen · A. D. Neovius · Jaako Länkelä · H. A. Reinholm · Väinö Salminen · A. E. Ahlqvist · Fr. A. Saxbäck
LaulikudLarin Paraske (13) · Ontropo Melikow (2) · Stepa Kokkonen (2); kokku 101 nimeliselt teadaolevat laulikut

Ava see tüüp laulutüüpide lehel

1849. aasta Kalevalas: 4. runo, värsid 315–434

Arhiivi kirjeldus

Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.

Ydinaihe: Neito/poika (Päivän poika, Sullervoinen) sukii hiuksiaan, suka putoaa mereen. Neito noutaa sen (tai sukija hukkuu), samalla miekka nousee merestä (tai eläimet sanansaattajina juoksevat kertomaan hukkumisesta). - Miekka merestä -aihelma liittyy niin yleisesti runoon, että siitä ei ole tehty erillistä luetteloa, vaan siitä Suka mereen -otsikkoon. Joissakin teksteissä Miekka merestä liittyy Maailmansyntyyn (Pääskyläinen päivälintu). Alueilla V ja XIII johdantona usein lyyrinen aihe: >Emo synnytti minua. VII: johdantona Pilviin kadonnut poika (kolme veljestä lähtee kotoa, yksi hukkuu).

Kus seda on kogutud

Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.

Millal seda on kogutud

KümnendLaule
1830. aastad3
1840. aastad29
1850. aastad39
1860. aastad4
1870. aastad4
1880. aastad54
1890. aastad35
1900. aastad35
1910. aastad6
1930. aastad5
aasta märkimata1

Näidislaulud

Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.

Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud

Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.

TüüpÜhiseid laule
Laivassa surmattu veli29
Eläimet sanansaattajina6
Sodan kuvaus6
Pilviin kadonnut poika5
Sotasanomat4
Rutsa4
Kyynelten vierintä3
Miekka merestä3
Itketkö sinä minua?3
Iro-neito2
Hiidestä kosinta2
Hirttäytynyt neito2

Sisu põhjal sarnased tüübid

Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.

  1. Emo synnytti minua, mie syäntä, kassaa (Mother gave birth to me — I, the heart, the braid)
  2. Miekka merestä (Sword from the Sea)
  3. Kasvoin miirun mieltä myöten - vallan poikien varaksi (Grew to suit the mir, for the lords' sons)
  4. Veroja Viroon (Taxes to Estonia)
  5. Älkööt tulkoot tuhmat miehet (Let not foolish men come)
  6. Maailmansyntyruno (World creation poem)
  7. Aina uusi hempeämpi, ehkä lie entinen parempi (The new is always sweeter, yet the old may be better)
  8. Lintu vie viestin emolle (The Bird Carries a Message to Mother)
  9. Lintuparvi ja poika (A Flock of Birds and the Boy)
  10. Nuorena sotaan viety veli (Brother taken to war young)
  11. Jouduin juottoon jumalan (I Arrived at God's Drinking Feast)
  12. Polin puulle pyörivälle (I stepped onto a swaying tree)
  13. Minun kulta kävelöö kaks kampaa päässä (My darling walks with two combs in her hair)
  14. Osasi emo omenan tehdä (Mother Knew How to Make an Apple)
  15. Harja otsimine (Searching for a comb)ERAB-i tüüp
  16. Iso tammi (The great oak)
  17. Laivassa surmattu veli (Brother killed on a ship)
  18. Ei piian pienuudesta (Not because of the maid's smallness)
  19. Mõõk merest (Sword from the Sea)ERAB-i tüüp
  20. Pitivät poikaset hyvästi (The Lads Treated Me Well)

Ava sarnasuse sirvijas

Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.