Karhun metsästys
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Bear hunting (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Loitsut (loitsud) › Metsästysloitsut |
|---|---|
| Laulud | 174 |
| Värsid | 5 216 |
| Kogumiskohad | 57 |
| Kogutud | 1670.–1930. aastatel |
| Kogujad | Samuli Paulaharju · Kaarle Krohn · Elias Lönnrot · Heikki Meriläinen · A. A. Borenius · D. E. D. Europaeus · K. A. Gottlund · I. K. Inha · K. Karjalainen · David Böök |
| Laulikud | Jeremias Seppänen (7) · Herman Oikarinen (6) · Antti Huttunen (4) · Hovatta Lesońi (3) · Iivana Malińe (3) · Arhippa Perttuńe (2) · Juhana Kemppainen (2) · Jyrkińi Huotari, Perttusia (2) · Martiska Karjalaińi (2) · Matti Kemppainen (2) · Olli Huttunen (2) · Ontreińi Jyrki (2) · Samppa Riiko (2) · Yrjö Sorsa (2); kokku 99 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
1849. aasta Kalevalas: 14. runo, värsid 23–49; 14. runo, värsid 153–216; 46. runo, värsid 47–144
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Karhunpyytäjän sanat koostuvat pitkälti metsästysloitsujen yleisistä aihelmista, ja muistuttavat siten esim. ryhmää Metsälle lähtiessä. Tyypillisiä ovat hiihtäjän varustautumisen ja hiihdon kuvaukset, avunpyynnöt saaliseläimen haltioille, kerskaukset jne. Karhunpyytäjän sanat alkavat kuitenkin eriytyä omaksi ryhmäkseen sanoissa, jotka on esitetty karhun pesällä ennen tappoa: karhua tervehditään ja herätellään. Puhe karhulle jatkuu tapon jälkeen, kun metsästäjän vakuuttaa omaa viattomuuttaan tappoon. Karhu - tai karhun talja - kuljetetaan tappopaikalta kotiin laulaen kuljetuslaulua, jossa kuvataan kuljettua tietä ja puhutellaan metsän haltioita. Ryhmään kuuluu myös erilaisia lyhyitä karhuntappoon liittyviä tervehdyksiä, varauksia jne. - ks. myös vertailuryhmät.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Vuokkiniemi (35)
- Suomussalmi (15)
- Ristijärvi (10)
- Iisalmi (7)
- Kontokki (7)
- Pistojärvi (7)
- Juva (6)
- Uhtua (6)
- Sotkamo (5)
- Viena (5)
- Hyrynsalmi (4)
- Nurmes (4)
- Sonkajärvi (4)
- Impilahti (3)
- Pohjois-Pohjanmaa (3)
- Ilomantsi (2)
- Kaavi (2)
- Kestilä (2)
- Kiuruvesi (2)
- Korpiselkä (2)
- Metsäsuomalaisten alue (2)
- Parikkala (2)
- Piippola (2)
- Pohjois-Karjala (2)
- Rääkkylä (2)
- Simo (2)
- Jaakkima (1)
- Joutsa (1)
- Kainuu (1)
- Kangaslampi (1)
- Kesälahti (1)
- Kieretti (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kuhmo (1)
- Lempaala (1)
- Leppävirta (1)
- Metsäpirtti (1)
- Mäntyharju (1)
- Nivala (1)
- Pielavesi (1)
- Pudasjärvi (1)
- Pyhäntä (1)
- Rantasalmi (1)
- Rautalampi (1)
- Reisjärvi (1)
- Repola (1)
- Salmi (1)
- Soanlahti (1)
- Suistamo (1)
- Sulkava (1)
- Suojärvi (1)
- Suonenjoki (1)
- Utajärvi (1)
- Uusikirkko Vpl. (1)
- Viitasaari (1)
- Virolahti (1)
- Östmark (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1670. aastad | 1 |
| 1750. aastad | 1 |
| 1780. aastad | 3 |
| 1800. aastad | 1 |
| 1810. aastad | 7 |
| 1820. aastad | 5 |
| 1830. aastad | 15 |
| 1840. aastad | 11 |
| 1850. aastad | 1 |
| 1870. aastad | 17 |
| 1880. aastad | 46 |
| 1890. aastad | 26 |
| 1900. aastad | 6 |
| 1910. aastad | 30 |
| 1930. aastad | 3 |
| aasta märkimata | 1 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Mieleni minun tekisi, SKVR I4 1095. — Vuokkiniemi
- Hiihata hihasta miestä, SKVR XII2 6478. — Suomussalmi
- Tuolta se korpi kuumottavi, SKVR XII2 6475. — Ristijärvi
- Kun minä sukseni sulitan, SKVR VI2 4890. — Iisalmi
- Nouse pois, nokinen neiti, SKVR I4 1201. — Kontokki
- Mie olen mieš poloińen poika, SKVR I4 1192. — Pistojärvi
- Miehin mänty on mätälle SKVR VI2 4884. — Juva
- Toisin entiset eläjät SKVR I4 1127. — Uhtua
- Voi minua poloinen poika, SKVR XII2 6468. — Sotkamo
- Lähen miehistä metsälle, SKVR I4 1196. — Viena
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Metsälle lähtiessä (Setting out to hunt)
- Karhunpeijaiset (Bear ceremonial feast)
- Karhunkalloriitti (Bear Skull Ritual)
- Karhua vastaan (Against the bear)
- Karhun synty (Origin of the Bear)
- Saukon metsästys (Otter Hunting)
- Oravan metsästys (Squirrel Hunting)
- Jäniksen metsästys (Hare hunting)
- Ketun metsästys (Fox Hunting)
- Ohtoni on metsän omena (Bear is the forest's apple)
- Ei tiedä kotoiset vaimot, missä miehet mellakoivat (The wives at home know not where the men carouse)
- Kuolleet on oravikoirat, metsämiehet vanhenneet (The squirrel-dogs are dead, the huntsmen grown old)
- Kukku siulla, kukku miulla (A cuckoo for you, a cuckoo for me)
- Joisin joka pikarin, jos ei kukkaro kuluisi (I'd drain every goblet, if the purse held out)
- Ansalla pyytäjän sanoja (Trapper's Snare Charm)
- Ennen pyysin suurilla saloilla, nykyiset miehet lähimetsissä (Once I hunted great wilds, men now the near woods)
- Taikinan kohotus (Dough-Rising Charm)
- Karhun pureman parantaminen karjasta (Healing a bear bite on livestock)
- Saavat pyyt pyhän piteä (The grouse may keep holiday)
- Koiran synty (Origin of the dog)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.