Laulajan palkka
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Singer's reward (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Lyriikka (lüürika) › Laulut laulusta |
|---|---|
| Laulud | 257 |
| Värsid | 11 161 |
| Kogumiskohad | 70 |
| Kogutud | 1800.–1930. aastatel |
| Kogujad | Elias Lönnrot · A. D. Neovius · D. E. D. Europaeus · A. A. Borenius · Väinö Salminen · Fr. A. Saxbäck · Samuli Paulaharju · A. O. Väisänen · A. E. Ahlqvist · Kaarle Krohn |
| Laulikud | Larin Paraske (9) · Ańńi Lehtońi (3) · Juhana Puhakka (3) · Okulina eli Okki (3); kokku 126 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
1849. aasta Kalevalas: 1. runo, värsid 91–98
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Laulajan palkkapyynnöt (rahan, omaisuuden, juoman ja ruoan vaatimuksia) esiintyvät pitolauluissa (hää-, talkoo-, praasniekkavirret) sekä lyyrisissä laulajan ketjuissa.
§§§Johdantona usein aloitussäkeitä (Laulainsinpa, taitaisinpa) tai toteamus Laulajan laki kuluu, kuivaa; Nälkä meillä näin sanoo (VI 547, VII2 1522). Palkkapyyntöjen keskeisiä aiheita:
§§§1) raha: en rahatta laula - talari joka sanalta - neljin riunoin neitosilta, alttinoin akoilta jne.; - saisin enemmän rahaa kuin herrat hevosillaan (V, XIII; etenkin VII-alueella kehtolauluissa, Vienassa joskus häärunoissa, ks. Nousin tänä huomenessa;
§§§2) omaisuus: mies miekkoineen, ori satuloineen (vrt. Lohikäärme ja neito); hevonen, lehmä (III, praasniekkavirressä).
§§§3) juoma, ruoka: olutta, viinaa (jos ei, vien virteni viluun... VI, VII; jos saan tuopin joisin, toisin möisin V 19, 63, 74); rasvaa, mesiä, piiraita (I-II, VI-VII); joskus formula: Ei kumaja kuiva kulkku, henki rasvaton heläjä (vrt. >Ääni - vieno, pieni, sortunut);.
§§§4) Jokin muu: miiloi (II), lakki VII).
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Vuokkiniemi (18)
- Uhtua (16)
- Ilomantsi (15)
- Suistamo (15)
- Lempaala (14)
- Narvusi (12)
- Vuole (12)
- Korpiselkä (10)
- Suojärvi (9)
- Repola (8)
- Sakkola (8)
- Kiestinki (7)
- Metsäpirtti (6)
- Rautu (6)
- Soikkola (5)
- Toksova (5)
- Etelä-Karjala (4)
- Kiimaisjärvi (4)
- Kontokki (4)
- Pielisjärvi (4)
- Uusikirkko Vpl. (4)
- Impilahti (3)
- Juva (3)
- Oulanka (3)
- Porajärvi (3)
- Pyhäjärvi Vpl. (3)
- Räisälä (3)
- Keltto (2)
- Kerimäki (2)
- Kiihtelysvaara (2)
- Kurkijoki (2)
- Liperi (2)
- Parikkala (2)
- Pohjois-Karjala (2)
- Rukajärvi (2)
- Sortavala (2)
- Suomussalmi (2)
- Eno (1)
- Heinävesi (1)
- Hiitola (1)
- Hyrynsalmi (1)
- Jaakkima (1)
- Joroinen (1)
- Kaavi (1)
- Kaprio (1)
- Kemi (1)
- Kesälahti (1)
- Koivisto (1)
- Kuolemajärvi (1)
- Kuopio (1)
- Käkisalmi (1)
- Lavansaari (1)
- Moloskovitsa (1)
- Mäntyharju (1)
- Nurmes (1)
- Puumala (1)
- Ristijärvi (1)
- Rääkkylä (1)
- Savitaipale (1)
- Seiskari (1)
…ja veel 10 kohta
- Serepetta (1)
- Skuoritsa (1)
- Sotkamo (1)
- Spankkova (1)
- Tuupovaara (1)
- Tyrvää (1)
- Tyrö (1)
- Varkaus (1)
- Varpaisjärvi (1)
- Viipuri (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1800. aastad | 1 |
| 1810. aastad | 4 |
| 1820. aastad | 5 |
| 1830. aastad | 19 |
| 1840. aastad | 28 |
| 1850. aastad | 32 |
| 1860. aastad | 3 |
| 1870. aastad | 18 |
| 1880. aastad | 34 |
| 1890. aastad | 40 |
| 1900. aastad | 29 |
| 1910. aastad | 33 |
| 1920. aastad | 3 |
| 1930. aastad | 7 |
| aasta märkimata | 1 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Ulkuo runoja kuulin, SKVR I3 1279. — Vuokkiniemi
- Mie laulan lajia tuota, SKVR I3 1336. — Uhtua
- Laulaisin lyhyen virren, SKVR VII2 1516. — Ilomantsi
- Kun tuodas tuopil olutta, SKVR VII2 1511. — Suistamo
- Ennen lauloin, ennen taisin, SKVR V2 47. — Lempaala
- Sato taivas uutta lunta, SKVR III1 228. — Narvusi
- Ei kumaja kuiva kurkku, SKVR V2 18. — Vuole
- Mitä virtehen tulevi, SKVR VII2 1513. — Korpiselkä
- Lauloin minä lapsenpitta, SKVR VII2 1546. — Suojärvi
- Nouzin tänä huomenessä SKVR II 470. — Repola
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Laulikule palka! (Pay the singer!)ERAB-i tüüp
- Laulikule raha (Money for the Singer)ERAB-i tüüp
- Ei laula rahata (Won't sing without payment)ERAB-i tüüp
- Lauliku raha (Singer's earnings)ERAB-i tüüp
- Ojanvieret ohramaina (Ditch Edges Sown with Barley)
- Surren istu, surren astu (Grieving I sit, grieving I step)
- Sait miehen merellä kävijän (You Got a Seafaring Husband)
- Sait miehen satojen tuojan (You got a husband who brings hundreds)
- Aitta joka aholla (Granary in Every Clearing)
- Elä ole pahoilla mielin (Don't Be in Low Spirits)
- Ei ole ennen ollut tämän sulhasen somuutta (None before matched this groom's beauty)
- Mistä tiesi teukamoinen (How did Teukamoinen know)
- Andke raha lauljale (Give money to the singer)ERAB-i tüüp
- Laulik tahab raha (The singer wants money)ERAB-i tüüp
- Tuotiin viljamättäälle (Brought to the Grain Hillock)
- Sulhanen suloinen kuin lemmen kuutamoinen (Groom sweet as the love moon)
- Rahaisa on talo rajalla (A wealthy house on the border)
- Sait miehen metsänkävijän (You got a husband who hunts the forest)
- Pyhät syöttää pyynlihalla (On holy days he feeds us grouse)
- Mies metsällä kävijä (The Man Who Goes Hunting)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.