Kurb laulik
Laulutüüp Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) liigituses
Inglise keeles: The sad singer (tõlge; arhiivis on tüübil ainult eestikeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Laulud laulust (Laulud laulust) › Laulust ja laulikust |
|---|---|
| Laulud | 130 |
| Värsid | 2 462 |
| Kogumiskohad | 51 |
| Kogutud | 1860.–1930. aastatel |
| Kogujad | Karl Voldemar Rosenstrauch · Karl Viljak · Gustav Vilberg (Vilbaste) · Peeter Penna · Jüri Välbe · Mihkel (Tori) Ostrov · Mihkel Leppik · Karp (Carp) Kuusik · Oskar Philipp Kallas · Hans Lohk |
| Laulikud | Anna Eintrei (2) · Anna Taks (2) · Kadri Rehepap (2) · Maarja Privoi (2) · Mall Toss (2) · Mari Nessler (2) · Mari Silbermann (2) · Mari Wändrik (2) · Mihkel Eljas (2) · Otto Ots (2); kokku 66 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Kuusalu (18)
- Ambla (9)
- Jõhvi (8)
- Laiuse (8)
- Paistu (8)
- Kolga-Jaani (7)
- Koeru (6)
- Karksi (5)
- Haljala (4)
- Halliste (3)
- Simuna (3)
- Tarvastu (3)
- Tõstamaa (3)
- Türi (3)
- Viljandi (3)
- Väike-Maarja (3)
- Hargla (2)
- Helme (2)
- Järva-Jaani (2)
- Järva-Madise (2)
- Kadrina (2)
- Kodavere (2)
- Muhu (2)
- Narva l. (2)
- Pilistvere (2)
- Pärnu-Jaagupi (2)
- Rakvere (2)
- Räpina (2)
- Viljandimaa (2)
- Kanepi (1)
- Karula (1)
- Keila (1)
- Kihnu (1)
- Kose (1)
- Kõpu (1)
- Lüganuse (1)
- Märjamaa (1)
- Otepää (1)
- Peetri (1)
- Puhja (1)
- Rannu (1)
- Rõngu (1)
- Rõuge (1)
- Saarde (1)
- Sangaste (1)
- Valgamaa (1)
- Vigala (1)
- Viru-Jaagupi (1)
- Võru l. (1)
- välismaa (1)
- Äksi (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1860. aastad | 2 |
| 1870. aastad | 4 |
| 1880. aastad | 33 |
| 1890. aastad | 38 |
| 1900. aastad | 8 |
| 1910. aastad | 28 |
| 1920. aastad | 7 |
| 1930. aastad | 6 |
| aasta märkimata | 4 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Ke' mind kuuleb laulemaie E 50607/8 (3) — Kuusalu
- Sa laulad läbi murede E 11797 (27) — Ambla
- Kui mina hakan laulamaie E 8734/5 (24) — Jõhvi
- Küla mul ütles kuku kuku E 18388 — Laiuse
- Küla mul ütel kuku, kuku E 17990 (12) — Paistu
- Külä mul ütel kuku kuku EÜS II 431/2 (166) — Kolga-Jaani
- Kes mind kuuleb luulemaie? E 7197 (11) — Koeru
- Alt me lätsim', päält me lätsim' ERA II 121, 143 (2) — Karksi
- Küla ütleb: kuku kuku EÜS IX 1145/6 (112) — Haljala
- Küla ütel: "Kuku, kuku!" EÜS XII 1277/9 (46) — Halliste
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Laul nutu peiteks (Song to hide tears)
- Suu laulab, süda muretseb (The mouth sings, the heart grieves)
- Kurb laulja (Sad singer)
- Küla ütel (The Village Said)
- Pisarate veeremine (Tears rolling down)
- Murelaul (Song of Sorrow)
- Südame sütitamine (Kindling the heart)
- Ei laula rõõmul (Not singing in joy)
- Mure (Sorrow)
- Pisar veereb (A tear rolls)Samade lauludega tüübid: Suu laulab
- Lahkumise valu (Pain of Parting)
- Küla ütles (The village said)
- Laulu nutu peiteks (Song to hide one's tears)
- Laula, kuni elad! (Sing while you live!)
- Ei tohi laulda sakste pärast (Cannot Sing Because of the Lords)
- Suude sulg (The mouth-feather)
- Laulud lutsu suust (Songs from the burbot's mouth)
- Orja söök (Slave's Food)
- Pisaratest järv (Lake of Tears)
- Küla ütleb, kuku! (The village says, cuckoo!)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.