Suur härg
Laulutüüp Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) liigituses
Inglise keeles: The great ox (tõlge; arhiivis on tüübil ainult eestikeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Lüroeepilised laulud (Lüroeepilised laulud) › Müütilised laulud |
|---|---|
| Laulud | 171 |
| Värsid | 3 492 |
| Kogumiskohad | 63 |
| Kogutud | 1830.–1940. aastatel |
| Kogujad | Karl Voldemar Rosenstrauch · Karl Viljak · Peeter Penna · Gustav Vilberg (Vilbaste) · Jüri Välbe · Oskar Philipp Kallas · Mihkel (Tori) Ostrov · Gustav Anniko · Otto (Saarsalu, Ott) Schantz (Schants) · Jakob Weltmann |
| Laulikud | Liisa Tomander (2) · Liisu Kõlu (2) · Peeter Tiitsmann (2); kokku 90 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
Muinasjututüüp: ATU 1960A The Great Ox (võimalik seos keelemudeli hinnangul)
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud ERAB-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul.
VK III 324, VK V 109, VK VI 4, VK VIII 6, VK IX 7, VK XI 1, Lg. 336, ERlV I, D 20, ERlV IV 13, ERlA 4; Soome härg – ER 10.
4. Suur härg: peamiselt eP tuntud (rannikualal). Kasutatud ka nimetust «Soome härg» (vt. ER I, 358—369). Eepilise arendusena vähe tuntud. On aga väga populaarne talgulauluna ning tänulauluna söögi eest ning sellisena tuntud üle maa (tekst 10 ongi selline): vt. 617 ja 2585 D, 817; vrd. 1271 («Rikka härg ja vaese vares»). Need arendused on eepikast võrdlemisi kaugel, ehkki tüpoloogiline ligisus ei puudu. Laulul on vasteid Soomes. Vt. O. Okkonen, Iso härkä. KsVk 15, 175—181; V. Salminen, Kertovien runojen historiaa. Inkeri. Suomi V: 8, 185—189.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Kadrina (17)
- Tõstamaa (13)
- Kuusalu (12)
- Ambla (9)
- Märjamaa (6)
- välismaa (6)
- Audru (5)
- Haljala (5)
- Saarde (5)
- Viljandi (5)
- Halliste (4)
- Järva-Madise (4)
- Jõhvi (4)
- Karuse (4)
- Kihnu (4)
- Viru-Nigula (4)
- Hanila (3)
- Järva-Jaani (3)
- Jüri (3)
- Koeru (3)
- Palamuse (3)
- Pärnu-Jaagupi (3)
- Risti (3)
- Rõuge (3)
- Suure-Jaani (3)
- Vigala (3)
- Väike-Maarja (3)
- Vändra (3)
- Hageri (2)
- Jõelähtme (2)
- Kodavere (2)
- Kolga-Jaani (2)
- Kose (2)
- Mustjala (2)
- Narva l. (2)
- Puhja (2)
- Pühalepa (2)
- Tori (2)
- Harju-Jaani (1)
- Harjumaa (1)
- Helme (1)
- Häädemeeste (1)
- Karksi (1)
- Kihelkonna (1)
- Kullamaa (1)
- Laiuse (1)
- Lihula (1)
- Läänemaa (1)
- Lüganuse (1)
- Maarja-Magdaleena (1)
- Peetri (1)
- Pärnu (1)
- Pärnumaa (1)
- Põltsamaa (1)
- Rakvere l. (1)
- Rõngu (1)
- Simuna (1)
- Sõrve (1)
- Tartu (1)
- Türi (1)
…ja veel 3 kohta
- Vaivara (1)
- Viru-Jaagupi (1)
- Võnnu (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1830. aastad | 1 |
| 1840. aastad | 1 |
| 1850. aastad | 1 |
| 1870. aastad | 4 |
| 1880. aastad | 38 |
| 1890. aastad | 46 |
| 1900. aastad | 17 |
| 1910. aastad | 27 |
| 1920. aastad | 8 |
| 1930. aastad | 17 |
| 1940. aastad | 1 |
| aasta märkimata | 10 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Aitüma Üvani härra! E 41369/70 (15) — Kadrina
- Aitumal pereisale E A 676/7 (10) — Tõstamaa
- Oli mul muina musta härga E A 212 (3) — Kuusalu
- Olid aga heada meie härrad EÜS X 2669 (218) — Ambla
- Olgu terveks meie ärra, EÜS X 723 (23) — Märjamaa
- Oli mul muina musta ärga EÜS II 566/7 (75) — välismaa
- Sööge langud, jooge langud, E 12931 (27) — Audru
- Mul oli üksi musta lehma E A 849/50 (12) — Haljala
- Mina tänan Pere-isad H I 2, 613 (1) — Saarde
- Aituma hüväni herra, E 25443/5 (6) — Viljandi
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Talguliste tänu (Thanks from the work party)
- Karjased suure härja ära tapnud (Herders who killed the great ox)
- Tänu talguste eest (Thanks for the work bee)
- Tänu mõisahärrastele (Thanks to the manor lords)
- Talgute tänu (Work-party thanksgiving)
- Tänu kokale (Thanks to the cook)
- Talgulaul (Work party song)
- Tänulaul talgutel (Thanksgiving song at the work bee)
- Koka kiitus (Praise of the cook)
- Rikka härg ja vaese vares (The Rich Man's Ox and the Poor Man's Crow)
- Näljased karjased (Hungry Shepherds)
- Tänu söögi eest (Thanks for the Meal)
- Ärge põue pistke! (Don't tuck food in your bosom)
- Põllul pulmad (Wedding in the Field)
- Sööge langud (Eat, in-laws)
- Tänu sakstele (Thanks to the masters)
- Rikka ja vaese söök (Rich and Poor Man's Food)
- Sirbiviskamise laul (Sickle throwing song)
- Ei jõua sugu sööta - noorik isakodus käimas (Cannot feed the kin — bride visiting father's home)
- Rikka ja vaese õlu ja söök (Rich and poor man's ale and food)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.