Suur härg
Runolaulun tyyppi Viron kansanrunousarkiston ERAB-runolaulutietokannan luokituksessa
Englanniksi: The great ox (käännös; arkisto nimeää tyypin vain viroksi)
| Arkiston luokituksessa | Lüroeepilised laulud (lyyris-eeppiset laulut) › Müütilised laulud |
|---|---|
| Runot | 171 |
| Säkeet | 3 492 |
| Keruupaikat | 63 |
| Kerätty | 1830–1940-luvuilla |
| Kerääjät | Karl Voldemar Rosenstrauch · Karl Viljak · Peeter Penna · Gustav Vilberg (Vilbaste) · Jüri Välbe · Oskar Philipp Kallas · Mihkel (Tori) Ostrov · Gustav Anniko · Otto (Saarsalu, Ott) Schantz (Schants) · Jakob Weltmann |
| Laulajat | Liisa Tomander (2) · Liisu Kõlu (2) · Peeter Tiitsmann (2); yhteensä 90 nimeltä tunnettua laulajaa |
Avaa tyyppi laulutyyppisivulla
Satutyyppi: ATU 1960A The Great Ox (mahdollinen yhteys kielimallin arvion mukaan)
Arkiston kuvaus
ERABin tyyppihakemiston toimittajien kirjoittama; lainattu sellaisenaan, viroksi.
VK III 324, VK V 109, VK VI 4, VK VIII 6, VK IX 7, VK XI 1, Lg. 336, ERlV I, D 20, ERlV IV 13, ERlA 4; Soome härg – ER 10.
4. Suur härg: peamiselt eP tuntud (rannikualal). Kasutatud ka nimetust «Soome härg» (vt. ER I, 358—369). Eepilise arendusena vähe tuntud. On aga väga populaarne talgulauluna ning tänulauluna söögi eest ning sellisena tuntud üle maa (tekst 10 ongi selline): vt. 617 ja 2585 D, 817; vrd. 1271 («Rikka härg ja vaese vares»). Need arendused on eepikast võrdlemisi kaugel, ehkki tüpoloogiline ligisus ei puudu. Laulul on vasteid Soomes. Vt. O. Okkonen, Iso härkä. KsVk 15, 175—181; V. Salminen, Kertovien runojen historiaa. Inkeri. Suomi V: 8, 185—189.
Mistä tämän tyypin runoja on kerätty
Tämän tyypin runojen keruupaikat ja kustakin paikasta kerättyjen runojen määrä. Paikka voi olla joko runon muistiinpanopaikka tai laulajan kotipaikka.
- Kadrina (17)
- Tõstamaa (13)
- Kuusalu (12)
- Ambla (9)
- Märjamaa (6)
- välismaa (6)
- Audru (5)
- Haljala (5)
- Saarde (5)
- Viljandi (5)
- Halliste (4)
- Järva-Madise (4)
- Jõhvi (4)
- Karuse (4)
- Kihnu (4)
- Viru-Nigula (4)
- Hanila (3)
- Järva-Jaani (3)
- Jüri (3)
- Koeru (3)
- Palamuse (3)
- Pärnu-Jaagupi (3)
- Risti (3)
- Rõuge (3)
- Suure-Jaani (3)
- Vigala (3)
- Väike-Maarja (3)
- Vändra (3)
- Hageri (2)
- Jõelähtme (2)
- Kodavere (2)
- Kolga-Jaani (2)
- Kose (2)
- Mustjala (2)
- Narva l. (2)
- Puhja (2)
- Pühalepa (2)
- Tori (2)
- Harju-Jaani (1)
- Harjumaa (1)
- Helme (1)
- Häädemeeste (1)
- Karksi (1)
- Kihelkonna (1)
- Kullamaa (1)
- Laiuse (1)
- Lihula (1)
- Läänemaa (1)
- Lüganuse (1)
- Maarja-Magdaleena (1)
- Peetri (1)
- Pärnu (1)
- Pärnumaa (1)
- Põltsamaa (1)
- Rakvere l. (1)
- Rõngu (1)
- Simuna (1)
- Sõrve (1)
- Tartu (1)
- Türi (1)
…ja vielä 3 paikkaa
- Vaivara (1)
- Viru-Jaagupi (1)
- Võnnu (1)
Milloin tämän tyypin runoja on kerätty
| Vuosikymmen | Runoja |
|---|---|
| 1830-luku | 1 |
| 1840-luku | 1 |
| 1850-luku | 1 |
| 1870-luku | 4 |
| 1880-luku | 38 |
| 1890-luku | 46 |
| 1900-luku | 17 |
| 1910-luku | 27 |
| 1920-luku | 8 |
| 1930-luku | 17 |
| 1940-luku | 1 |
| vuotta ei merkitty | 10 |
Esimerkkirunot
Kustakin kymmenestä paikasta, joista tämän tyypin runoja on kerätty eniten, näytetään arkiston järjestyksessä ensimmäisen runon alkusäe. Jokainen säe johtaa koko runoon. Runo voi olla luokiteltu useaan tyyppiin, joten sen alkusäe voi kuulua toiseen lauluun.
- Aitüma Üvani härra! E 41369/70 (15) — Kadrina
- Aitumal pereisale E A 676/7 (10) — Tõstamaa
- Oli mul muina musta härga E A 212 (3) — Kuusalu
- Olid aga heada meie härrad EÜS X 2669 (218) — Ambla
- Olgu terveks meie ärra, EÜS X 723 (23) — Märjamaa
- Oli mul muina musta ärga EÜS II 566/7 (75) — välismaa
- Sööge langud, jooge langud, E 12931 (27) — Audru
- Mul oli üksi musta lehma E A 849/50 (12) — Haljala
- Mina tänan Pere-isad H I 2, 613 (1) — Saarde
- Aituma hüväni herra, E 25443/5 (6) — Viljandi
Muut tyypit, joihin samoja runoja on luokiteltu
Arkisto voi luokitella saman runon useaan tyyppiin. Tässä ovat yleisimmät muut tyypit, joihin tämän tyypin runoja on luokiteltu, sekä yhteisten runojen määrä.
Sisällön perusteella samankaltaiset tyypit
Useat menetelmät järjestävät kukin erikseen laulutyypit, joiden runot muistuttavat tämän tyypin runoja; yhdistetty järjestys kokoaa niiden luettelot yhteen. Tässä on yhdistetyn järjestyksen 20 ensimmäistä.
- Talguliste tänu (Thanks from the work party)
- Karjased suure härja ära tapnud (Herders who killed the great ox)
- Tänu talguste eest (Thanks for the work bee)
- Tänu mõisahärrastele (Thanks to the manor lords)
- Talgute tänu (Work-party thanksgiving)
- Tänu kokale (Thanks to the cook)
- Talgulaul (Work party song)
- Tänulaul talgutel (Thanksgiving song at the work bee)
- Koka kiitus (Praise of the cook)
- Rikka härg ja vaese vares (The Rich Man's Ox and the Poor Man's Crow)
- Näljased karjased (Hungry Shepherds)
- Tänu söögi eest (Thanks for the Meal)
- Ärge põue pistke! (Don't tuck food in your bosom)
- Põllul pulmad (Wedding in the Field)
- Sööge langud (Eat, in-laws)
- Tänu sakstele (Thanks to the masters)
- Rikka ja vaese söök (Rich and Poor Man's Food)
- Sirbiviskamise laul (Sickle throwing song)
- Ei jõua sugu sööta - noorik isakodus käimas (Cannot feed the kin — bride visiting father's home)
- Rikka ja vaese õlu ja söök (Rich and poor man's ale and food)
Avaa samankaltaisuusselaimessa
Lähteet: tyypin nimi, luokitus ja kuvaus ovat peräisin Viron kansanrunousarkiston ERAB-runolaulutietokannan tyyppihakemistosta; määrät, paikat, vuosikymmenet ja kerääjät on laskettu RunoVersen runoista.