Kurjal mehel
Laulutüüp Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) liigituses
Inglise keeles: The wicked husband (tõlge; arhiivis on tüübil ainult eestikeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Laulud abielust (Laulud abielust) › Abielunaise põli |
|---|---|
| Laulud | 130 |
| Värsid | 3 130 |
| Kogumiskohad | 59 |
| Kogutud | 1850.–1920. aastatel |
| Kogujad | Gustav Seen · Oskar Philipp Kallas · Mihkel (Tori) Ostrov · Jaan (Johannes) Einer · Peeter Einer · Kaarel Kleinmann · Hans Lohk · Andres Käärik · Karin Sullan · Jakob Ploompuu |
| Laulikud | Hans Vink (2) · Jakob Kollin (2) · Kadri Mass (Kepi Kadri) (2) · Mall Toss (2); kokku 41 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Tarvastu (7)
- Viljandi (7)
- Harju-Jaani (6)
- Kuusalu (6)
- Ambla (5)
- Hargla (5)
- Põltsamaa (5)
- Urvaste (5)
- Haljala (4)
- Kadrina (4)
- Maarja-Magdaleena (4)
- Märjamaa (4)
- Risti (4)
- Rõuge (4)
- Helme (3)
- Jõhvi (3)
- Karksi (3)
- Karula (3)
- Puhja (3)
- Vigala (3)
- Halliste (2)
- Häädemeeste (2)
- Kihnu (2)
- Kose (2)
- Laiuse (2)
- Narva l. (2)
- Nõo (2)
- Pilistvere (2)
- Rõngu (2)
- Sangaste (2)
- Tartu (2)
- Viru-Nigula (2)
- Väike-Maarja (2)
- Hiiumaa (1)
- Järva-Madise (1)
- Jõelähtme (1)
- Jüri (1)
- Karja (1)
- Karuse (1)
- Koeru (1)
- Kolga-Jaani (1)
- Lääne-Nigula (1)
- Lüganuse (1)
- Martna (1)
- Otepää (1)
- Palamuse (1)
- Rannu (1)
- Simuna (1)
- Tallinn (1)
- Tartu-Maarja (1)
- Torma (1)
- Tõstamaa (1)
- Türi (1)
- Vaivara (1)
- Valga (1)
- Varbla (1)
- Virumaa (1)
- välismaa (1)
- Äksi (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1850. aastad | 1 |
| 1870. aastad | 6 |
| 1880. aastad | 60 |
| 1890. aastad | 52 |
| 1900. aastad | 4 |
| 1920. aastad | 4 |
| aasta märkimata | 3 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Peremees peret kogusi H I 2, 554 (7) — Tarvastu
- Veli hellä vellekene H I 9, 47 (27) — Viljandi
- Oleks ma uneski näinud H II 40, 624 (5) — Harju-Jaani
- Oleksin uneski näinud H IV 6, 157/8 (8) — Kuusalu
- Oleks mina teadnud, võinud teada E 10631 (8) — Ambla
- Meelest lätsi mihele H II 32, 105/6 (94) — Hargla
- Oleks ma uneski näinud H I 2, 232 (94) — Põltsamaa
- Os´ ma sedä ette tiidnü, H II 36, 140/1 (169) — Urvaste
- Teaksivad tütarlapsed E 35753 (8) — Haljala
- Piaksin mina tiademaie H I 1, 73 (60) — Kadrina
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Kuri mees (Evil Husband)
- Kuri mees on kuue hukku (Evil husband ruins her coat)
- Oleks teadnud, et saan kurja kaasa (Had I known I'd get a wicked husband)
- Kurjale kositud (Betrothed to an evil man)
- Kuri kaasa (The wicked spouse)
- Oleks teadnud, et mees kuri (Had I known the man was cruel)
- Ära mine noorelt mehele! (Don't marry young!)
- Tulle oleks visand viinatoobi (Would have thrown the vodka jug in the fire)
- Puna põskedes (Red in the cheeks)
- Vaip võinuks vakas vanuda (The Blanket That Could Have Aged in the Chest)
- Üles rehele (Up to the threshing barn)
- Kuri naine (The wicked wife)
- Ära noorelt mehele (Don't marry young)
- Nooriku kahetsus (Bride's regret)
- Hoiatus noorelt meheleminemise eest (Warning against early marriage)
- Tulge tuleval aastal (Come Next Year)
- Ei noorelt mehele (Not given in marriage young)
- Kui teaks neiu hoida ennast (If the maiden knew to guard herself)
- Kurjale (Married to a cruel man)
- Kurjale mehele (To a cruel husband)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.