Browse 6,195 Estonian treasure legends (varandusemuistendid) across 93 motif types, collected 1866–1994 from 121 parishes. Now with word-level linguistic annotations: lemma, POS, and English translation for every word. Vocabulary Lexicon →
Varandusemuistendid (treasure legends) are Estonian folk prose narratives about hidden treasures, their supernatural guardians, and the attempts people made to find or retrieve them. This corpus of 6,195 records was collected between 1866 and 1994 from 121 parishes across Estonia. The legends are classified into 93 motif types using the Piitre (P) numbering system, a standard classification for Estonian treasure legend motifs.
Use the search box at the top to find legends containing specific words or phrases — matching text is highlighted in yellow. The Parish dropdown filters records to a single collection parish, and the Sort dropdown reorders results by motif type, collection year, parish name, or text length. All filters work together: you can search within a specific type and parish simultaneously.
The left sidebar lists all 93 motif types. Each row shows the Piitre code (e.g. P 1), the motif name, and the record count. Click a type to filter to just that motif. Click All types to reset. Use the search field at the top of the panel to filter the type list itself by name or code number.
The right panel shows a geographic distribution map of the currently filtered records. Circle size reflects how many legends were collected from each parish. Below the map, a collection timeline shows decade-by-decade bar chart of when legends were recorded, and a top collectors list shows the most prolific folklore collectors in the current selection.
Each legend appears as a card showing the motif type badge, parish, year, and collector. Click a card to expand it and read the full text. Expanded cards also show details such as archive reference, location (parish and village), informant name, and whether the legend contains verse elements. If a record has cross-references to related motif types, those appear as clickable buttons that navigate to the referenced type.
Results are displayed 40 records per page. Use the Prev and Next buttons at the bottom to navigate between pages. The page automatically scrolls to the top of the record list when you change pages.
When you expand a record, the location field includes a [heritage profile] link that opens the Regional Heritage Profile page for that parish, showing cross-corpus data including runosongs, treasure legends, and emotion distributions from the same area.
Browse 6,195 Estonian treasure legends (varandusemuistendid) across 93 motif types with geographic mapping and full-text search.
| Parish | Year | Collector | Text |
|---|---|---|---|
| Haljala | 1900 | Danel Pruhl | Paide lossil on vanal ajal rikas omanik olnud, selle varandus peab praeguse seal müüride sees varjul olema. Viimse lossiomaniku on pohlakad elikatlas ära keetnud, et raha üles tunnistaks, aga ei ole s... |
| Haljala | 1934 | Eduard Mark | Pahnimäel, mis asub Rakvere ja Haljala vahel, olevat ühe kadakapõõsa alla suur hulk kulda peidetud, ka olevat seal maa-alune käik, mis aga kahjuks olevat kinni müüritud. |
| Haljala | 1937 | Hermann Länts (Lääne Hermann) | Hiie niinepuu 1½ versta Võhma külast ida poole. Tüvi on krobeline, aga peab veel tormiga vastu. Selle all peab rahakast olema, kust allikas üle immitseb. |
| Haljala | 1939 | Helga Tensau | Vainupea kabeli sisse oli müüritud sõja ajal rahakassa, mille sakslased on ära röövinud. Vast hiljuti oli sääl kassa ase. 1930. a. löödi kabelile katust ja siis pandi sinna, kus kassa oli olnud, 1930.... |
| Haljala | 1939 | Heinrich Kangru | Surnhaua metsa tee ääres on kaks suurt kivi, mööda minnes kõlisevad. Arvatakse, et sinna on kulda peidetud. |
| Haljala | 1939 | Hugo Tomband | Arvatakse, et Põhjasõja ajal olevat maetud Lauri talu heinamaale nn Niinekingule varandusi, millest on tekkinud künkad. Vihula poolt minnes esimese lao ees olevat koht, kus kepiga vastu maad lüües maa... |
| Haljala | 1939 | Aadu Allvee | Selja vallas olla Tammepõllu peremehe krundis maetud raha kastaga. See on tänapäevani leidmata. |
| Haljala | 1986 | Jana Demjanova, Eve Salulaid, Ülo Toomsalu | Mõisa läheduses on Linnamägi. Kuigi keegi pole näinud, teatakse rääkida, et seal on peidus rahapajad. Linnamäe juures on imeliku ehitusega allikas. Kunagi läinud üks loom sinna jooma, kuid kadus. Hilj... |
| Iisaku | 1917 | V. Veske | Iisaku kihelkonnas Varesmetsa külas on Liida kink, kuhu ennemuiste surnud maetud, on ka vanu asju ja rahasid ja mõegatükkisid leitud. Ka olla senna vana kirjade ja rahva jutu järele raha maetud. |
| Iisaku | 1917 | V. Veske | Sealt kalmult vaevalt veerand verst loode poole Mihkel Bloki ja Madis Pauna krundi peal (praegu on küntud põld) endine küla surnuaed seisnud, ka olnud seal Kareta või Margaretha kabel. Senna kabeli ju... |
| Iisaku | 1917 | V. Veske | Veike-Pungerjalt viis versta Jõhvi poole on Rehe küla. Veike-Pungeri poolt tulles pahemat teed umbes pool versta on vana matuseaed. Rahva jutu järele matuse aja kohal maantee all on kolm tündri kulda. |
| Jõhvi | 1917 | V. Veske | Atsalama ja Laaba talu koha ja Tarakuse mõisa piiri ääres on suur allikas, neli sülda lai, kolm sülda sügav, hüütakse Laaba Raudlahe ja ka rakendiku allikaks. Rahva jutu järele pidada seal allikas rah... |
| Iisaku | 1936 | Mart Tarum | Tubnikus õli mets ja ühe lodu servas tamm. Sääl tamme all pidi kulda õlema. Mehed on mitu kõrda minu juures käind, et tule näita – ei mina ka enam ei tea. |
| Iisaku | 1936 | Mart Tarum | Seda ma mälestan küll, et see Niinsaare mõis peab röövlimõis õlema. Sääl peab ikke palju kulda õlema. Sääl on juba leitud käsikivid, aga ei tea, kas raha on saadud. |
| Iisaku | 1936 | Mart Tarum | Siin on mäekunkad teeservadel, ei tea, kas on sõja ajal miski maetud. Sääl on kulda ka, kui vaid vähe mürada. |
| Iisaku | 1936 | Mart Tarum | Siit Kuremäelt läheb vana kirjade järele maa-alune tee Linnamäe alle ja Nõmme järve kaldalt teine. Nõmme järve tee ääres on veel kalliskivi suur hulk. See on Nõmme külas. Sääl kasvas veel hiljaaigu ja... |
| Iisaku | 1936 | Mart Tarum | Jõvimeeste heinamaadel on kaks mõõgaga kivi, nende vahel on kolm ankru kulda. |
| Iisaku | 1936 | Mart Tarum | Raasiku külast paar kilomeetrit metsa on Niinsaare mõis. Raasikust läheb sinne pakkudest tee. Nüüd on küll vist juba sohu vajund, aga minu mälestuses sai sääl veel käia. See Niinsaare mõis on ennem õl... |
| Iisaku | 1936 | Mart Tarum | Kuremäe kloostri aias on allikas, sääl sees on suur kast kulda. Nüüd on see juba kinni kasvand, aga kui see aed veel meie põld õli, siis ühekõrra jäi meie hobune sinne tümasse. Küll on nunnadki sääl õ... |
| Iisaku | 1936 | Mart Tarum | Kuremäel suure tamme juures on ka kulda maa sees. Kui kaevada säält, kuhu just enne jaanipäeva vari kella üheksa või kümme ajal – ei mäleta ka enam – ulatab, siis saab kätte, aga see varju õts jääb ju... |
This is a static summary — the full, searchable dataset is in the interactive explorer above.