Kuidas leida regilaulu variante ja vanade sõnade tähendust: üks laul Hallistest

See juhend näitab ühe laulu varal, kuidas RunoVerse’is regilaulu lugeda ja uurida. Alustad kogumiskohast ja leiad sealt laulu, siis vaatad selle laulutüüpi ja variante, uurid üht vana sõna ning näed lõpuks, kuidas laulule viidata. Näitelauluks on valitud Hallistest 1888. aastal üles kirjutatud laul „Istuti tamme, istuti“.

RunoVerse on läänemeresoome regilaulu ehk runolaulu uurimiskeskkond. Sinna on koondatud neli korpust – SKVR, KR, JR ja ERAB –, kokku umbes 290 000 laulu. Siinne laul pärineb Eesti regilaulude andmebaasist (ERAB), mida haldab Eesti Rahvaluule Arhiiv. Lehtede keele saab valida ülaservast (EN, ET, FI); juhend kirjeldab eestikeelset vaadet.

1. Kogumiskoht: Halliste

Ava Halliste kohaleht. Kõik kogumiskohad on loetletud lehel „Paikade register“.

Lehe ülaosas on kokkuvõte: ERAB-is on Hallistest 2 269 laulu ja 51 099 värssi, mis on kogutud aastatel 1868–1939. Kogujatena on nimetatud Leena Kase (Kaur), Peeter Ruubel-Kõrnitse ja Joosep Hurt.

Halliste kohalehe ülaosa: laulude ja värsside arv, kogumisaastad ja kogujad — Halliste kohaleht

Järgmine jaotis, „Eriomane sõnavara“, näitab sõnu, mis on Halliste lauludele märksa iseloomulikumad kui mujal kogutud lauludele. Nende hulgas on kohalikke murdekujusid, nagu näiu ‘neiu’ ja üits ‘üks’.

Jaotises „Külad, vallad ja muud kohad, kust laulud on kogutud“ on laulud rühmitatud selle järgi, millist täpsemat kohta nende arhiivikirje nimetab. Kaarli valla all (423 laulu) on loetelu „kirjed, mis nimetavad ainult valda“, kus on laulude algusvärsid koos arhiiviviidetega. Üks neist on „Istuti tamme, istuti“ (E 11963/4 (16)).

Kaarli valla laulude loetelu, kus on esile tõstetud „Istuti tamme, istuti“ — Kaarli valla laulude loetelu

2. Laul lugemisvaates

Kui algusvärsil klõpsata, avaneb laul lugemisvaates. Päises on arhiiviviide E 11963/4 (16), koht Halliste (Kaarli, Kõrnitse t.), aasta 1888, koguja Peeter Ruubel-Kõrnitse ja laulja Rits Rebane. Laulutüüp on „Suur tamm“; ERAB-i liigituses on laul lüroeepiliste laulude all müütiliste laulude rühmas (Lüroeepilised laulud › Müütilised laulud). Viite alguses olev E tähistab Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu (1880–1934); selle seletuse leiab, kui vajutada nuppu „Analüüsi“ ja avada vahekaart „Kontekst“.

Laul E 11963/4 (16) lugemisvaates: päis ja esimesed värsid — Laul lugemisvaates

Laulus on 30 värssi. Tamm istutatakse isa, ema ja enda nimele ning see kasvab taevani:

Tamm taht kasva taeve'esse,
Oksa pillu pilve'esse

Vennal palutakse kirves teritada, tamm raiutakse maha ning tüvest, ladvast ja okstest tehakse tündreid, laevaankruid ja muud. Ülejäänust tehakse õele kirst ja veimevakk:

Säält saim' sõtsil keedekirstu,
Keedekirstu, veimevaka

Lugemisvaate kihtide ribal on „Tõlge“, „Sõnahaaval“, „Kirjakeelne“, „Sõnaliik“, „Lemma“, „Algriim“ ja „Kommentaar“. Näiteks kiht „Kirjakeelne“ toob iga sõna alla selle kirjakeelse vaste. Kui kihi sisse lülitada, ilmub ka hoiatus: märgendused on tehtud automaatselt, peamiselt tehisaru abil, ja keegi pole neid käsitsi kontrollinud; neis on vigu, eriti murdesõnades. Värsside tekst ise pärineb arhiivist.

Kiht „Kirjakeelne“: iga sõna all on selle kirjakeelne vaste, üleval hoiatus automaatsete märgenduste kohta — Kiht „Kirjakeelne“

3. Laulutüüp: Suur tamm

Tüübi nimi laulu päises on link laulutüüpide lehele. Igal tüübil on ka oma lühileht; vaata „Suure tamme“ lühilehte.

Lühilehelt näeb, et RunoVerse’is on tüübi „Suur tamm“ alla liigitatud 345 laulu (11 329 värssi) 85 kogumiskohast ning need on kogutud 1860.–1930. aastatel. Tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad ERAB-i tüübiregistrist, arvud aga on saadud RunoVerse’i laule loendades. Kõige rohkem on seda tüüpi laule Kuusalust (23), Paistust (16) ning Haljalast ja Hallistest (kummastki 15). Kümnendite tabelist näeb, et enim on neid kirja pandud 1890. aastatel (110 laulu).

Jaotises „Näidislaulud“ on üks laul igast kümnest kohast, kust seda tüüpi on kogutud kõige rohkem: igaühest arhiivi järjekorras esimene. Halliste näidislaul on just „Istuti tamme, istuti“ (E 11963/4 (16)).

Arhiiv võib ühe laulu liigitada mitme tüübi alla. Jaotisest „Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud“ näeb, et kõige sagedamini on „Suure tamme“ laulud liigitatud ka tüübi „Tamm“ alla (157 ühist laulu), seejärel tüüpide „Mere pühkimine“ (22) ja „Haned kadunud“ (19) alla. Jaotises „Sisu põhjal sarnased tüübid“ on tüübid, mille laulud sarnanevad „Suure tamme“ lauludega, näiteks „Nuttev tamm“, „Õllest tamm“ ja „Kiidukirst“.

Laulutüübi „Suur tamm“ lühilehe ülaosa — Laulutüübi „Suur tamm“ leht

4. Variandid

Lugemisvaates on laulu päise all nupp „Seotud laulud“. See avab loetelu lauludest, millel on selle lauluga ühist sõnavara. Sarnasust saab mõõta mitmel viisil: vaikimisi on valitud „TF-IDF (lemmad)“, lisaks on näiteks „Sõnavormide kattuvus“, „Temaatiline (tõlke kaudu)“ ja „Värsivasted“. Liuguriga saab määrata sarnasuse alampiiri.

Lugemisvaate loetelu „Seotud laulud“ sarnasuse protsentidega — Seotud laulud

Esimene vaste on H II 22, 96/7 (23), sarnasus 73 %. Täht H tähistab Jakob Hurda rahvaluulekogu (1860–1906). Kui selle laulu avada, selgub, et laulja on seesama Rits Rebane, koguja seesama Ruubel-Kõrnitse ja aasta 1889. Tekstid erinevad vaid üksikute sõnakujude poolest (ei see tamm – ei sii tamm, obene – obune) ning Hurda kogu tekstist puudub värss „Lääme tamme raiumaie“. Halliste kohalehelt näeb, et Ruubel-Kõrnitse laulud on mõlemas kogus samas järjekorras: nii viidete E 11962–11964 kui ka H II 22, 93–98 all on järjest „Tei ma tare Tarvastusse“, „Poiga noori linnukene“, „Rehe pessi Pirmastunna“, „Oh ma vaene, kus mu naine“, „Istuti tamme, istuti“ ja „Olli mul väike vellekene“. Kõrge sarnasus ei näita siin teise laulja varianti: see on sama laulja sama laul teises kogus.

Loetelus on ka H II 22, 212/4 (101), sarnasus 29 %. Seegi laul on Hallistest ja sama koguja kirja pandud 1889. aastal, kuid laulja nime lugemisvaates ei ole. Laul on pikem (44 värssi) ja areneb teisiti. Tamm istutatakse ka õe nimele ja kirstu kohta lisandub värsse:

Põdraluust pane põõnakene,
Sikaluust pane sagareke

Õde viiakse kaugele:

Viiäs Vene viira pääle,
Viiäs Poola piiri pääle

Kirst toob vennale kiitust:

Sii om velle, kes teind kirstu,
Tennu kirstu kiiduväärta

Lugemisvaade pakub sellele laulule lisatüübiks just „Kiidukirst“.

Kahte laulu saab kõrvutada loetelu nupuga „Võrdle“. Avaneb sarnasuse sirvija vahekaart „Võrdlus“, kus laulud on kõrvuti ja jooned ühendavad sarnaseid värsse. Ühised sõnad on alla kriipsutatud; kui klõpsata allakriipsutatud sõnal, tõstetakse esile selle vaste teises laulus. Kokkuvõtte järgi on neil kahel laulul 27 ühist sõna ning neli värssi langeb peaaegu sõna-sõnalt kokku. Ava see võrdlus.

Laulude E 11963/4 (16) ja H II 22, 212/4 (101) võrdlus kõrvuti, sarnased värsid joontega ühendatud — Kahe laulu võrdlus

5. Vana sõna: veimevakk

Lugemisvaates saab klõpsata igal sõnal. Kui klõpsata 23. värsi sõnal veimevaka, avaneb paremal seletus: kirjakeelne vaste veimevakk, ingliskeelne vaste dowry chest, sõnaliik nimisõna ja link, mis avab sõna sõnastikus.

Lugemisvaate paneel sõna „veimevaka“ seletusega — Sõna „veimevaka“ seletus

Sõnastikus avaneb sõna kaart. Vahekaardil „Sõnaraamat“ on „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ (EKSS) seletus: „1. suurem vakk veimede hoidmiseks ja pulmades jagamiseks | 2. veimekirst, kaasavarakirst | 3. kaasavara; veimed“. Kaardil on ka liitsõna osad (veime + vakk) ja murdesünonüümid, näiteks veemevakass ja mõrsjaandõq. Vahekaart „Tõlge ja etümoloogia“ näitab, kuidas tehisaru on sõna eri lauludes inglise keelde tõlkinud: kõige sagedamini dowry chest ja bridal chest, aga ka groom's chest.

Sõnastiku kaart „veimevakk“ vahekaardiga „Sõnaraamat“ — Sõnastiku kaart „veimevakk“

Seletusi tasub alati võrrelda laulu endaga, sest automaatne analüüs eksib murdesõnades. Näiteks sama laulu sõnale sõtsil on õigesti antud ingliskeelne vaste sister ‘õde’, kirjakeelseks vasteks aga on pakutud sõidul.

Sagedasematel sõnadel on ka oma leht. Näiteks sõna tamm lehelt näeb, et tamm esineb ERAB-i lauludes 6 132 korda 71 eri kujul (tamme, tammõ, tammekeine, tammõkõsõ jt). Lehel on sõna seletused eesti sõnaraamatutest ja näitevärsid koos tõlkega.

Sõna „tamm“ leht esinemiste arvu ja sõnakujudega — Sõnaleht „tamm“

6. Viitamine

Laulu pealkirja kõrval on nupp „Viita“. See koostab viite, mis nimetab esmalt arhiivi ja seejärel RunoVerse’i kui keskkonna, mille kaudu laulu kasutati:

E 11963/4 (16). Eesti regilaulude andmebaas (ERAB), Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum. Kasutatud RunoVerse’i kaudu, https://runoverse.org/reader.html?poem=E%2011963%2F4%20(16), 12. oktoober 2026.

Kuupäev on päev, mil viide koostati.

Nupu „Viita“ koostatud viide laulule E 11963/4 (16) — Nupu „Viita“ koostatud viide

Viite RunoVerse’ile endale leiab lehe „Teave“ jaotisest „Kuidas viidata“, kus on ka BibTeX-kirje:

Veskis, K. (2026). RunoVerse: A Digital Explorer for Finnic Runosong Corpora (Version 1.0) [Web application]. Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum. https://runoverse.org/

Samas on öeldud, et kujul reader.html?poem=<viide> olevad lugemisvaate lingid on püsivad ja neid võib viidetes kasutada.

Lehe „Teave“ jaotis „Kuidas viidata“ — Teave: Kuidas viidata

Samamoodi saab uurida iga laulu: kogumiskohad on lehel „Paikade register“ ja laulutüübid lehel „Laulutüüpide register“.

Arvud ja ekraanipildid on 2026. aasta oktoobri seisuga.