Kultapyörätammi
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Golden wheel oak (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Lyriikka (lüürika) › Laulut laulusta |
|---|---|
| Laulud | 229 |
| Värsid | 6 114 |
| Kogumiskohad | 62 |
| Kogutud | 1700.–1930. aastatel |
| Kogujad | Kaarle Krohn · Iivo Härkönen · D. E. D. Europaeus · Eino Kemppainen · A. D. Neovius · Hj. Basilier · Fanny M. Pajula · Elias Lönnrot · A. E. Ahlqvist · Vihtori Alava |
| Laulikud | Iivana Onoila (8) · Larin Paraske (6) · Andrei Onoila (4) · Pessa Iivanaine (4) · Iivana Härkönen-Heroila (3) · Iivana Shemeikka (3) · Jehkimä Put'une (3) · Juhana Puhakka (3) · Mat'oi Plattonen (3) · Pedri Shemeikka (3) · Anni Iivanantytär Vornanen (2) · Emilia Kuparinen, o. s. Karvanen (2) · Iivana Lösönen (2) · Juhana Pöyhönen (2) · Ontto Borissa (2); kokku 129 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
1849. aasta Kalevalas: 29. runo, värsid 153–164; 44. runo, värsid 183–194
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Laulaja kerskaa laulavansa tanhualle tammen, siihen tasaiset oksat, oksille omenat, omenille kultapyörät, kultapyörille käet. Käen/käkien suusta valuu kultaa ja hopeaa kultaiseen kuppiin. Kannaksella (V, XIII) käki kukkuu, ja sitä kuunnellessa sydän syttyy palamaan (vrt. >Kolmen käen kukunta). Joskus tammesta valuu olutta ja viinaa samoin kuin Laulan tähän taloon-runon tammesta, johon Kultapyörätammi onkin eteläisillä alueilla usein yhdistynyt. Pohjoisessa (II, VII) runo kytkeytyy usein >Ison tammen runoon ja >Pistoksen loitsuun. Kaikkialla Kultapyörätammi esiintyy myös itsenäisenä laulajan kerskauksena.
§§§Kultapyörätammen alkusäkeet - Laulan tammen tanhualle, tammelle tasaiset oksat jne. - on laajalti levinnyt formula, joka epiikassa esiintyy esim. Saaresta kosinnan ja Tuonelta kosinnan ansiotyönä (III 1199, 1224, 1926, 2048), lyriikassa Laulan tähän taloon -kiitosrunossa.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Suistamo (34)
- Suojärvi (27)
- Korpiselkä (15)
- Lempaala (12)
- Vuole (11)
- Ilomantsi (9)
- Porajärvi (7)
- Joroinen (6)
- Rautu (6)
- Sakkola (6)
- Juva (5)
- Kaavi (4)
- Pielisjärvi (4)
- Repola (4)
- Soanlahti (4)
- Etelä-Savo (3)
- Keltto (3)
- Liperi (3)
- Metsäpirtti (3)
- Pohjois-Pohjanmaa (3)
- Pälkjärvi (3)
- Toksova (3)
- Venjoki (3)
- Hietamäki (2)
- Kankaanpää (2)
- Kiihtelysvaara (2)
- Nilsiä (2)
- Nurmes (2)
- Rautavaara (2)
- Räisälä (2)
- Sonkajärvi (2)
- Tohmajärvi (2)
- Tulemajärvi (2)
- Tuupovaara (2)
- Etelä-Karjala (1)
- Hyrynsalmi (1)
- Iisalmi (1)
- Jäppilä (1)
- Jääski (1)
- Kaprio (1)
- Kerimäki (1)
- Kontiolahti (1)
- Kontokki (1)
- Kupanitsa (1)
- Kurkijoki (1)
- Liminka (1)
- Narvusi (1)
- Pieksämäki (1)
- Rantasalmi (1)
- Rautalampi (1)
- Reisjärvi (1)
- Salmi (1)
- Savitaipale (1)
- Savonranta (1)
- Serepetta (1)
- Skuoritsa (1)
- Soikkola (1)
- Uusikirkko Vpl. (1)
- Varkaus (1)
- Varpaisjärvi (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1700. aastad | 2 |
| 1780. aastad | 2 |
| 1810. aastad | 4 |
| 1820. aastad | 4 |
| 1830. aastad | 7 |
| 1840. aastad | 14 |
| 1850. aastad | 14 |
| 1860. aastad | 3 |
| 1870. aastad | 2 |
| 1880. aastad | 70 |
| 1890. aastad | 42 |
| 1900. aastad | 33 |
| 1910. aastad | 20 |
| 1920. aastad | 6 |
| 1930. aastad | 6 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Istuistsen ilokivelle, SKVR VII1 148 a. — Suistamo
- Isakoi sulho sullervo SKVR VII1 241. — Suojärvi
- Min kerta käki kukahti, SKVR VII2 1601. — Korpiselkä
- Läksin suolle sotkulleni, SKVR V1 32. — Lempaala
- Laulelen tähän talloon, SKVR V1 104. — Vuole
- Kun olutta tuotasihin SKVR VII2 1519. — Ilomantsi
- Tuopo kasvo kaunis tammi, SKVR II 403. — Porajärvi
- Nyt me rupen runoix, SKVR VI1 516. — Joroinen
- Laulan tähän talloon, SKVR XIII1 1867. — Rautu
- Mie laulan tähän talluon SKVR XIII1 500. — Sakkola
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Laulan tähän taloon (I sing into this house)
- Laulan yheksän yötä (I Sing Nine Nights)
- Monta on muoria minulla - en tiedä ketä kumarran (Many old women, don't know whom to bow to)
- Laulaminen ja sankarit (Singing and Heroes)
- Minä laulan liirittelen (I Sing and Trill)
- Laulan meret mesiksi (I sing the seas into honey)
- Kestitalon kiitos (Thanks to the feasting house)
- Avioitumisajan tiedustelu käeltä (Asking the cuckoo about marriage time)
- Kolme putkea puhuu (Three Taps Speak)
- Käki jos olisin (If I Were a Cuckoo)
- Laulan laukun viilekkeitä (I sing the slits of the bag)
- Kilpalaulanta (Song competition)
- Laulajan lopetussanoja (Singer's closing words)
- Näin ennen eukko, isä lauloi (As mother and father once sang)
- Laulajan alkusanoja (Singer's opening words)
- Kolme käkeä (Three Cuckoos)
- Kävin tietä terhollista (I Walked the Acorn Road)
- Virret vilussa - pahassa paikassa (Songs in the Cold, in a Bad Place)
- Päänpesu porolla ja lipeällä (Washing the head with ash and lye)
- Pilvilampi (Cloud Pond)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.