Kalmasta tarttuu
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Ailment caught from the grave (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Loitsut (loitsud) › Tautiloitsut |
|---|---|
| Laulud | 142 |
| Värsid | 2 341 |
| Kogumiskohad | 63 |
| Kogutud | 1780.–1930. aastatel |
| Kogujad | Heikki Meriläinen · Kaarle Krohn · Samuli Paulaharju · Sakari Jouhki · Zacharias Topelius · Väinö Salminen · M. Nurmio · E. F. Rautell · Hannikainen ja Vinter · Nasti Lesonen |
| Laulikud | Ańńi Lehtońi (5) · Miina Huovinen (5) · Juhana Putkuri (3) · Feodor Tsannikka (2) · Jehkimä Put'une (2) · Kustaa Vuorenmaa (2) · Loviisa Asikainen (2) · M. Filipakka (2) · Matti Kyllönen (2) · Savastei Ivanoff (2); kokku 84 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
1849. aasta Kalevalas: 17. runo, värsid 167–494
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Kalmasta tarttuneen taudin loitsut jakauvat kahteen perustyyppiin. Ensimmäinen, tyypillisesti pitkä loitsutyyppi koostuu taudin alkuperän tiedusteluista, tietäjän avunpyynnösitä, kipu- ja uhraussanoista sekä mittavista karkotuksista, joissa kalma lähetetään takaisin synnyinsijoilleen, esim. kalmalaisen karsinaan ja kuolleen kotiin. Toinen, lyhyempi loitsutyyppi on kalman tervehdys, jossa sanat osoitetaan useimmiten selkeästi taudinaiheuttajiksi tulkituille vainajille. Näissä tervehdyksissä kalmaa tai vainajia lepytetään anteeksipyynnöin ja tervehdyksin. Paikoin loitsujen ideat risteytyvät: ensimmäinen tyyppi voi koostua myös lyhyehköstä karkotusaihelmasta, jossa vainajaa kehotetaan viemään aiheuttamansa sairauden Tuonelaan.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Vuokkiniemi (13)
- Kitee (9)
- Pohjois-Pohjanmaa (8)
- Suistamo (8)
- Suomussalmi (8)
- Pudasjärvi (5)
- Kontokki (4)
- Porajärvi (4)
- Kuhmo (3)
- Kärsämäki (3)
- Paavola (3)
- Salmi (3)
- Sotkamo (3)
- Uhtua (3)
- Hailuoto (2)
- Hämeenkyrö (2)
- Kangasniemi (2)
- Kiestinki (2)
- Korpilahti (2)
- Korpiselkä (2)
- Kortesjärvi (2)
- Kuusamo (2)
- Nurmes (2)
- Perho (2)
- Pihtipudas (2)
- Rääkkylä (2)
- Sulkava (2)
- Suojärvi (2)
- Tohmajärvi (2)
- Ylihärmä (2)
- Alatornio (1)
- Eräjärvi (1)
- Haukipudas (1)
- Impilahti (1)
- Juuka (1)
- Juva (1)
- Kaavi (1)
- Kainuu (1)
- Kajaani (1)
- Karvia (1)
- Keitele (1)
- Kempele (1)
- Kihniö (1)
- Kivijärvi (1)
- Kurikka (1)
- Lestijärvi (1)
- Muhos (1)
- Oravainen (1)
- Oulu (1)
- Oulujoki (1)
- Paltamo (1)
- Pielisjärvi (1)
- Pistojärvi (1)
- Pulkkila (1)
- Pyhäjärvi Ol. (1)
- Reisjärvi (1)
- Ruskeala (1)
- Tyrnävä (1)
- Täräntö (1)
- Töysä (1)
…ja veel 3 kohta
- Veteli (1)
- Viitasaari (1)
- Vuoksela (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1780. aastad | 1 |
| 1800. aastad | 2 |
| 1810. aastad | 1 |
| 1820. aastad | 3 |
| 1830. aastad | 2 |
| 1840. aastad | 1 |
| 1870. aastad | 2 |
| 1880. aastad | 56 |
| 1890. aastad | 20 |
| 1900. aastad | 15 |
| 1910. aastad | 25 |
| 1920. aastad | 10 |
| 1930. aastad | 3 |
| aasta märkimata | 1 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Puun löyly, kivosen lämmin SKVR I4 548. — Vuokkiniemi
- Hyvä Kalma, kaunis Kalma, SKVR VII4 loitsut 1996. — Kitee
- Mist' on pulmat puuttununna? SKVR XII2 5258. — Pohjois-Pohjanmaa
- Sohvia oil valio vaimo, SKVR VII4 loitsut 1987. — Suistamo
- Mistä on pulma puuttununna, SKVR I4 599. — Suomussalmi
- Tie, totuus ja elämä, SKVR XII2 5608. — Pudasjärvi
- Kuin lienet tullun' kuollehen koista, SKVR I4 600. — Kontokki
- Kalman isännät SKVR II 823. — Porajärvi
- Kyröläisen Kyntö-piiska, SKVR XII2 5590. — Kuhmo
- Veden akka, veden ukko, SKVR XII2 5583. — Kärsämäki
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Vesi vanhin veljeksistä | 8 |
| Kalman synty | 7 |
| Kalman nostatus | 6 |
| Vedestä tarttuu | 4 |
| Kylvetyssanoja | 3 |
| Kirkkomaan väki nostetaan | 3 |
| Kipusanoja | 2 |
| Silmätauti | 2 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Karkotussanoja (Banishment charms)
- Taudin alkuperän tiedustelu (Inquiring the origin of disease)
- Vedestä tarttuu (Ailment caught from water)
- Löylyn synty (Origin of Sauna Steam)
- Erilaisia parannusloitsuja (Various healing charms)
- Hammastauti (Toothache charm)
- Riisi (Rickets charm)
- Räähkä (Sin)
- Kitumaan noidutun lehmän parantaminen (Healing a bewitched wasting cow)
- Riiden synty (Origin of rickets (riisi))
- Kirkkomaan väki nostetaan (Raising the churchyard spirits)
- Kylvetyssanoja (Sauna bathing charms)
- Metsästä tarttuu (Forest contagion)
- Painajainen (Nightmare)
- Kirkkomaan väki karkotetaan (Driving Away the Churchyard Spirits)
- Raani (Skin Affliction Charm)
- Lapsen itkettäjä (Child crying charm)
- Löylyn luku (Sauna steam charm)
- Kaatumatauti (Epilepsy Charm)
- Maito tai piimä estetään venymästä (Preventing Milk from Going Ropy)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.