Lauliku lapsepõlv
Laulutüüp Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) liigituses
Inglise keeles: Singer's childhood (tõlge; arhiivis on tüübil ainult eestikeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Laulud laulust (Laulud laulust) › Laulust ja laulikust |
|---|---|
| Laulud | 244 |
| Värsid | 5 526 |
| Kogumiskohad | 72 |
| Kogutud | 1860.–1940. aastatel |
| Kogujad | Richard Viidalepp (Viidebaum) · Rudolf Tamm · Armas Otto Väisänen · Alfred Nirk · Jakob Jagomann · Gustav Seen · Joosep Hurt · Herbert Tampere · Karl Ruut · Mihkel Aitsam |
| Laulikud | Eewa Krotnik (3) · Anna Born (2) · Ellu Sõstar (2) · Els Kikas (2) · Mari Augas (Porkuli ema) (2) · Mari Leius (2) · Mari Sutt (2) · Marie Böckler (2) · Okse Tanilowitz (2) · Puru Liisu (Liisu Mägi) (2) · Taarka Pisumaa (2) · Triinu Lekko (2); kokku 124 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud ERAB-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul.
ERlA 109, Lauliku lapsepõlv: eL tuntud, populaarseks saanud ka trükisõna vahendusel (A. Tamme kasutatud redaktsioon). Liitub sageli lapsepõlvelauludega: 1809 («Kolm kätkit»), 1810 («Näljapäevad kätkis»), 1815 («Memme vaev»). Teatav paralleelsus lauluga 1822 («Ema viis põlles põllu p
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Räpina (25)
- Helme (15)
- Paistu (15)
- Karksi (14)
- Põlva (13)
- Halliste (11)
- Vigala (11)
- Rõuge (10)
- Setumaa (10)
- Tarvastu (9)
- Urvaste (8)
- Karula (7)
- Sangaste (7)
- Jõhvi (6)
- Võnnu (6)
- Tartu (5)
- Audru (4)
- Kadrina (4)
- Märjamaa (4)
- Tori (4)
- Ambla (3)
- Häädemeeste (3)
- Kolga-Jaani (3)
- Kursi (3)
- Laiuse (3)
- Otepää (3)
- Pärnu-Jaagupi (3)
- Põltsamaa (3)
- Suure-Jaani (3)
- Viljandi (3)
- Viljandimaa (3)
- Hargla (2)
- Karja (2)
- Kodavere (2)
- Kõpu (2)
- Maarja-Magdaleena (2)
- Muhu (2)
- Palamuse (2)
- Pärnu (2)
- Pärnu l. (2)
- Ridala (2)
- Rõngu (2)
- Saarde (2)
- Tartu-Maarja (2)
- Torma (2)
- Tõstamaa (2)
- Türi (2)
- Vändra (2)
- välismaa (2)
- Äksi (2)
- Anna (1)
- Haljala (1)
- Hanila (1)
- Harju-Jaani (1)
- Iisaku (1)
- Jämaja (1)
- Järva-Jaani (1)
- Järva-Madise (1)
- Jüri (1)
- Kaarma (1)
…ja veel 12 kohta
- Karuse (1)
- Kihnu (1)
- Kullamaa (1)
- Läänemaa (1)
- Pilistvere (1)
- Risti (1)
- Vaivara (1)
- Valga (1)
- Valgamaa (1)
- Varbla (1)
- Vastseliina (1)
- Viru-Jaagupi (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1860. aastad | 5 |
| 1870. aastad | 13 |
| 1880. aastad | 37 |
| 1890. aastad | 68 |
| 1900. aastad | 19 |
| 1910. aastad | 20 |
| 1920. aastad | 37 |
| 1930. aastad | 30 |
| 1940. aastad | 3 |
| aasta märkimata | 12 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Mino kande naane kallis ERA II 35, 422/3 (2) — Räpina
- Ema viis hälli heinamaale Haa-alle-laa E 80230 (4) — Helme
- Ema tei mulle hella hällu E 19327 (4) — Paistu
- Emä viis ällu einämaale ERA II 142, 435 (1) — Karksi
- Kui ma olli väiksekene, alle aa, alle aa EÜS IX 1337 (250) — Põlva
- Esä teie ellä kiigu, EÜS XII 1249/51 (27) — Halliste
- Eit viis põlle sees põllale, ERA II 7, 136 (15) — Vigala
- Imä vei hällü haan´amaalõ, ERA II 56, 81/2 (3) — Rõuge
- Koh iks meil ministre' eläze', ARS 2, 47/65 (7) — Setumaa
- Emakene ennekene E 18063 (1) — Tarvastu
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Lauliku lapsepõli | 192 |
| Laulu võim | 21 |
| Kust laulud saadud | 14 |
| Memme vaev | 13 |
| Kust laulud | 11 |
| Palju sõnu | 7 |
| Arg laulik | 7 |
| Kolm kätkit | 5 |
| Lauliku soost | 5 |
| Kasvatus asjatu | 4 |
| Suude sulg | 4 |
| 3 hälli | 4 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Ema viis hälli heinamaale (Mother took the cradle to the meadow)Samade lauludega tüübid: Käe kärnasele
- Kiik kesal (Swing on the fallow)
- Ema viis põlles põllu peale (Mother Took Me to the Field in Her Apron)
- Ohakas hoidma (Thistle as Nursemaid)
- Lapsepõli (Childhood)
- Memme vaev (Mother's hardship)
- Kolm kätkit (Three cradles)
- Lauliku soost (Singer's lineage)
- Kolm hälli (Three cradles)
- Kust laulud saadud (Where the songs come from)
- Ohakas ei hoidnud (The thistle would not babysit)
- Lapsepõlv (Childhood)
- Ärge pahaks (Don't Take Offense)
- Lapse tänu (Child's gratitude)
- Laps kätkis (Child in the cradle)
- Ei tohi laulda (Forbidden from singing)
- Lõikuslaul (Harvest Song)
- Lapsel kerge keeleke (The child has a light little tongue)
- Laisk ketraja (Lazy Spinner)
- Südameta kasvatus (Heartless upbringing)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.