Matti (Matias, Mattias)
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Matti (Matthew) and name variants (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Lastenrunot (lastelaulud) › Nimilorut |
|---|---|
| Laulud | 180 |
| Värsid | 856 |
| Kogumiskohad | 91 |
| Kogutud | 1830.–1930. aastatel |
| Kogujad | Aukusti Salo · Eemeli Vihervaara · Sulo Haltsonen · Anni Husu · Perä-Pohjolan ja Lapin Kotiseutuyhdistys · Samuli Paulaharju · Ulla Mannonen · Vihtori Alava · Kaarle Krohn · Olavi Pennanen |
| Laulikud | Ańńi Lehtońi (3) · Edvard Husu (2) · Eeva Kuisma (2) · Helena Hasko (2) · Maija Susi (2) · Maria Nuija (2) · Maria Sonni (2); kokku 70 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Pilkan aihe 1) nimen vääntely: Matti katti; Matti maali; Matti malko; Matti mallar; Matti malles; Matti malosta, keisarin talosta; Matti melko; Matti meteli; Matti moukka; Matti ratti; Matti tatti; Matti maa, mapa tee mapelisko mallis kukko mapsis; kiis kiis kiissel Matti, 2) nimittely: juomaratti, kaljatappi, kananvaras, karhunpoika, karvajalka, karvalakki, karvalantti, karvatakki, kirkonvaras, Kivenavan kirkonpöllö, kivikellari, kivikelles, kuputtaja, kuusen juuren keltasilmä, kuusen juurinen kupukka, kylmäkaali, lammaskarsinan pesijä, lehmälöllö, maaliman havukka, marakatti, maukasilmä, mulkosilmä, mytty mättähällä, muita mahtavampi, nenä puolta syltä pitkä, pikimusta piimäparta, pikarisilmä, pohjatuuli, porohousu poromytty, pää pikkuruikkunen, puupää, rautajalka, rekiroukku, rengasperse, repo ruuna rengashäntä, reporuutu, saparomatti, saparonuppi, savutuvan piimäkaappi, siansappi, sikolätin lämmittäjä, vallaton, viinapötsö, vähähoukka, 3) nolo tapahtuma: (ruoka)marjat söi, jätti kurjet kuolemaan; velliä veteli viidenkymmenen kauhan kanssa; syö vain viiliä ja voita; söi ripaa, söi rapaa; söi herran hevosen lihat leppäsellä veitsellä; maistoi revon olutta, johon kana ja kukko olivat kusseet; maistoi taaria, johon Simo sittui; luuli kenkää makkaraksi; ei ole Matilla maatuskaa, joka leipoisi liepuskaa; (käytös) maha kipeä; puhe oli pulska, sanat sarvipäitä (ks. SANANLASKUT: Sanat kaikki sarvipäitä); laski kontilla mäkeä; leppäpillillä soitti; löysi kissanpojan, kissa rääkymään, Matti huutamaan; muni luhtiin; pisti paskaa taskuun; veteli likkoja sontakorilla; kissoja hännästä veteli; naimaan lainavaatteissa; soitti kissan peräsuolta; soitti tuohen käppärällä; paskat housuun; TYÖT: ampui hiiren, söi, antoi suolet isälleen; ampui sutta suolen päähän; tappoi kanan; keitti kellolla velliä; meni metsään kettuja pettämään (ks. VIIHDYTYS: >Minä menen mettään kettuja pettään); tuohta kiskas, vettä viskas; löysi hiiren, ei saanut rahaa nahasta; pisti kissan kyntämään; pani voita sukkaan; sai kolme sammakkoa; sai saparolinnun, talven takkua kalusi; sai satasarvisen jäniksen, keitti kesäkauden, jakoi kielen kellonsoittajalle jne.; teki tuohesta veneen; tekee tuohesta kontin; rikkoi ristin, kaasi peilin, emäntä feiliin, istui myllyn sullalla, veri kurkusta, kusi kullista; SEKSI: ei maata jouva, monta morsianta (jatkuu: teki tikan tiineeksi; sika suuta, koira kättä, penikat perseen nuoli); KOHTELU: kirkon yli heitettiin, suolet suuhun, sielu seipään nokkaan, kieli kiukaan rakoon, mulkut mäkeen, ruumis mustaan multaan; naitettiin: kaalivelliä keitettiin, tervaa sekaan heitettiin; harakka haudan kaivoi, kissa kellon soitti jne. (ks. VIIHDYTYS: Eläimet hautaajina); housut tehtiin makkarasta, 5) kysymys: Kuka sua seipäällä selkään veteli? 6) muu: muita mahtavampi, teeren silmän tietävämpi; on mies maasta asti; Matti ja Mari, nakki ja pari; Matit on miesten parhaita; Matit maalla miehiä, mutta merellä ei mitään; makaa ja maa kasvaa, nahka maksaa.
- Monet aiheet monille nimiloruille yhteisiä. Ks. esim. Antti, Eino (ampui hiiren); Antti, Jussi (ampui sutta suolen päähän); Antti (Emppu, Iska, Jussi, Mikko (kirkon yli heitettiin); Antti, Heikki, Jaakko (teki tuohesta veneen) ym. ym. Myös viihdytysloruainesta paljon.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Kymi (8)
- Tammela (8)
- Oulu (7)
- Kirvu (5)
- Lappee (5)
- Rautu (5)
- Tornio (5)
- Valkjärvi (5)
- Hattula (4)
- Hauho (4)
- Sippola (4)
- Jalasjärvi (3)
- Kauhava (3)
- Koivisto (3)
- Luopioinen (3)
- Pohjois-Karjala (3)
- Pyhäjärvi Vpl. (3)
- Sakkola (3)
- Sääksmäki (3)
- Tyrvää (3)
- Uusikirkko Vpl. (3)
- Vuokkiniemi (3)
- Vuoksenranta (3)
- Haapavesi (2)
- Kangasniemi (2)
- Kivijärvi (2)
- Kokemäki (2)
- Kurkijoki (2)
- Laihia (2)
- Lavansaari (2)
- Mäntsälä (2)
- Noormarkku (2)
- Teuva (2)
- Uskela (2)
- Uusikirkko Tl. (2)
- Varkaus (2)
- Viipuri mlk (2)
- Ylihärmä (2)
- Alatornio (1)
- Antrea (1)
- Askola (1)
- Elimäki (1)
- Eräjärvi (1)
- Eurajoki (1)
- Heinävesi (1)
- Honkajoki (1)
- Humppila (1)
- Hämeenkyrö (1)
- Iitti (1)
- Ilmajoki (1)
- Joutseno (1)
- Jääski (1)
- Kaprio (1)
- Karstula (1)
- Kemi (1)
- Kemijärvi (1)
- Kontiolahti (1)
- Korpilahti (1)
- Koski Hl (1)
- Kuhmo (1)
…ja veel 31 kohta
- Kuolemajärvi (1)
- Kuorevesi (1)
- Kuortane (1)
- Kurikka (1)
- Lemi (1)
- Lempaala (1)
- Lestijärvi (1)
- Mietoinen (1)
- Muhos (1)
- Muolaa (1)
- Mynämäki (1)
- Myrskylä (1)
- Mäntyharju (1)
- Narvusi (1)
- Pihtipudas (1)
- Polvijärvi (1)
- Pori (1)
- Pälkjärvi (1)
- Pöytyä (1)
- Renko (1)
- Soikkola (1)
- Somero (1)
- Säkkijärvi (1)
- Teisko (1)
- Tytärsaari (1)
- Uusikaupunki (1)
- Vehkalahti (1)
- Vihanti (1)
- Vihti (1)
- Viipuri (1)
- Yläne (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1830. aastad | 1 |
| 1850. aastad | 2 |
| 1880. aastad | 17 |
| 1890. aastad | 18 |
| 1900. aastad | 10 |
| 1910. aastad | 74 |
| 1920. aastad | 15 |
| 1930. aastad | 42 |
| aasta märkimata | 1 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Anni ankara emäntä, SKVR XIV 1858 c. — Kymi
- Matti maali, SKVR IX1 3165. — Tammela
- Matti moukka, vähän houkka SKVR XII1 3450. — Oulu
- Mattias Koskelan konnan poika SKVR XIII3 6716. — Kirvu
- Meidän Matti marakatti SKVR VI1 2657. — Lappee
- Matti tatti lehmällöllö, SKVR XIII4 12324. — Rautu
- Matti katti keitettiin, SKVR XII1 3456. — Tornio
- Matin häitä vietettiin, SKVR XIII2 5905. — Valkjärvi
- Matti katti karvajalka SKVR IX1 3177. — Hattula
- Matti katti karvajalka SKVR IX1 3184. — Hauho
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Elli | 16 |
| Jussi (Jus, Jukka) | 6 |
| Mikko | 3 |
| Simo | 3 |
| Liisa (Lissu) | 2 |
| Heikki (Hentrikki) | 2 |
| Verensulku | 2 |
| Pakeneva | 2 |
| Antti | 2 |
| Anna | 2 |
| Marakatti munii | 2 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Antti (Andrew)
- Maija
- Elli - kaatoi vellin kalliolle (Elli pours porridge on the rock)
- Jussi (Jus, Jukka) (Jussi (Johnny) and name variants)
- Luuli teyrin saaneensa (Thought he'd caught the black grouse)
- Janne
- Mikkeli (Mikkel)
- Katti karvajalka söi rotan (Hairy-Footed Cat Ate the Rat)
- Martti (Martti (Martin))
- Kaija
- Menin ojalle onkimaan (I went fishing at the ditch)
- Aune
- Matti on maalla miehiäkin (Matti Too Is a Man in the Land)
- Pirkko (Pirko, Pirkka) (Pirkko (a woman's name))
- Aa aa allia, Alli keittää velliä (Aa aa (lullaby), Alli cooks the gruel)
- Leena (Leena (personal name))
- Eerikki (Eerikka) (Eerikki (Eric))
- Maijastiina (Maijastiina (Mary-Christina))
- Matin maat, Matin hevoset (Matti's lands, Matti's horses)
- Jaakko (Jaako, Joakko, Joakoi, Juakko, Juokko) (Jaakko (Jacob), with spelling variants)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.