Metsälle lähtiessä
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Setting out to hunt (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Loitsut (loitsud) › Metsästysloitsut |
|---|---|
| Laulud | 284 |
| Värsid | 6 580 |
| Kogumiskohad | 81 |
| Kogutud | 1780.–1930. aastatel |
| Kogujad | Kaarle Krohn · Elias Lönnrot · D. E. D. Europaeus · K. A. Gottlund · A. A. Borenius · O. Relander · J. Fr. Cajan · A. E. Ahlqvist · Heikki Meriläinen · Eino Kemppainen |
| Laulikud | Iivana Malińe (4) · Miina Huovinen (4) · Arhippa Perttuńe (3) · Larin Paraske (3) · Lauri Kaikkonen (3) · Nikolai Kallio (3) · Olli Timonen (3) · Pentti Väisäinen (3); kokku 126 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
1849. aasta Kalevalas: 12. runo, värsid 233–252; 14. runo, värsid 23–78; 14. runo, värsid 105–230
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Metsälle lähtiessä -ryhmään on sijoitettu loitsut, joiden kontekstiksi on ilmoitettu metsälle lähtö, ja joiden saaliseläintä tai tarkempaa funktiota ei ole spesifioitu. Jos itse loitsutekstin merkittävä osa koostuu vain yhden saaliseläimen puhuttelusta tai maanittelusta, on ko. teksti sijoitettu myös saaliseläimen metsästysloitsujen ryhmään. Loitsut, joiden tarkoitus on parantaa yleisesti metsästysonnea (esim. uhrit metsästyksen jälkeen), on sijoitettu muualle (ks. vertailuryhmät). Kuten SKVR:ssä, ryhmään kuuluu myös sellaisia yleisistä aihelmista ja kliseista koostuvia metsästysloitsuja, joiden esitysyhteyttä tai funktiota ei voida määrittää.
Metsälle lähtiessä luetut loitsut ovat moniaihelmaisia ja ne koostuvat metsästysloitsujen yleisistä aihelmista ja kliseistä. Keskeisiä ovat erilaiset metsänhaltiain puhuttelut, pyynnöt ja hyvittelyt, saaliseläinten maanittelut, metsästäjän kerskaukset, metsäkoiran kuvaukset, hiihdon ja erämetsän kuvaukset, varaukset kateita vastaan, uhrisanat sekä saaliittomuuden valitukset.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Vuokkiniemi (35)
- Ilomantsi (24)
- Juva (17)
- Suistamo (13)
- Korpiselkä (12)
- Uhtua (11)
- Kontokki (10)
- Suomussalmi (8)
- Etelä-Savo (7)
- Kitee (7)
- Repola (6)
- Impilahti (5)
- Nurmes (5)
- Kiimaisjärvi (4)
- Lempaala (4)
- Pielisjärvi (4)
- Suojärvi (4)
- Tohmajärvi (4)
- Varpaisjärvi (4)
- Vuole (4)
- Kaavi (3)
- Maaninka (3)
- Pieksämäki (3)
- Pohjois-Karjala (3)
- Pohjois-Pohjanmaa (3)
- Porajärvi (3)
- Rantasalmi (3)
- Sonkajärvi (3)
- Sotkamo (3)
- Tuusniemi (3)
- Hyrynsalmi (2)
- Kerimäki (2)
- Kesälahti (2)
- Kiihtelysvaara (2)
- Kittilä (2)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (2)
- Leppävirta (2)
- Mikkeli (2)
- Mäntyharju (2)
- Pielavesi (2)
- Pistojärvi (2)
- Ruskeala (2)
- Rääkkylä (2)
- Heinävesi (1)
- Iisalmi (1)
- Joroinen (1)
- Juuka (1)
- Kainuu (1)
- Kalajoki (1)
- Kangasniemi (1)
- Kaprio (1)
- Kestilä (1)
- Kiestinki (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kuhmo (1)
- Kuopio (1)
- Kuopio mlk (1)
- Kuusjärvi (1)
- Norra Finnskoga (1)
- Nyskoga (1)
…ja veel 21 kohta
- Oulujoki (1)
- Paanajärvi (1)
- Parikkala (1)
- Piippola (1)
- Pohjois-Savo (1)
- Pudasjärvi (1)
- Puumala (1)
- Pyhäntä (1)
- Rovaniemi (1)
- Räisälä (1)
- Salmi (1)
- Savitaipale (1)
- Soikkola (1)
- Suomenniemi (1)
- Säkkijärvi (1)
- Toksova (1)
- Tulemajärvi (1)
- Tuupovaara (1)
- Utajärvi (1)
- Viena (1)
- Vihanti (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1780. aastad | 5 |
| 1810. aastad | 14 |
| 1820. aastad | 11 |
| 1830. aastad | 29 |
| 1840. aastad | 40 |
| 1850. aastad | 12 |
| 1860. aastad | 3 |
| 1870. aastad | 14 |
| 1880. aastad | 72 |
| 1890. aastad | 35 |
| 1900. aastad | 15 |
| 1910. aastad | 15 |
| 1920. aastad | 8 |
| 1930. aastad | 10 |
| aasta märkimata | 1 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Työnnän mieheni metsälle, SKVR I4 1094. — Vuokkiniemi
- En minä sinua kiitä SKVR VII2 2761. — Ilomantsi
- Minä hiihän hipsuttelen SKVR VI2 4830. — Juva
- Muut ne hiihtävät hikeh, SKVR VII5 loitsut 3237. — Suistamo
- Virkki nuori Joukamoinen: SKVR VII1 169. — Korpiselkä
- Neiti musta, pää keritty, SKVR I4 1126. — Uhtua
- Hoi Ańńi, Tapivon neiti, SKVR I4 1084. — Kontokki
- Lähtenen mie metsälle, SKVR I4 1091. — Suomussalmi
- Minä hiihän hipsuttelen SKVR VI2 4818. — Etelä-Savo
- Vaka vanha Väinämöinen, SKVR VII5 loitsut 3274. — Kitee
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Karhun metsästys (Bear hunting)
- Oravan metsästys (Squirrel Hunting)
- Jäniksen metsästys (Hare hunting)
- Ansalla pyytäjän sanoja (Trapper's Snare Charm)
- Ketun metsästys (Fox Hunting)
- Peuran metsästys (Wild Reindeer Hunting)
- Saukon metsästys (Otter Hunting)
- Karhunpeijaiset (Bear ceremonial feast)
- Linnunpyytäjän sanoja (Bird catcher's charms)
- Metsästysonnen hankkiminen (Obtaining hunting luck)
- Karhua vastaan (Against the bear)
- Koirasta hyvä metsäkoira (Making a Good Hunting Dog)
- Karhun kiertäminen (Circling the Bear)
- Metsästäjän varautuminen kateita vastaan (Hunter's protection against envy)
- Minä mies metsänkävijä (I, a man of the forest)
- Metsästä tarttuu (Forest contagion)
- Hirvisillä (Playing Elk)
- Koira päästetään pilauksesta (Dog Released from a Hex)
- Hiiden hirven hiihdäntä (Pursuit of Hiisi's Elk)
- Haltiain lepyttäminen karjaa laitumelle laskiessa (Appeasing spirits when sending cattle to pasture)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.