Hyys hyys Hymylään
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Hyys hyys, off to Hymylä (riddle-game forfeit) (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Lastenrunot (lastelaulud) › Leikit ja leikkilaulut |
|---|---|
| Laulud | 121 |
| Värsid | 1 243 |
| Kogumiskohad | 82 |
| Kogutud | 1780.–1930. aastatel |
| Kogujad | Esko Aaltonen · Anshelm Koskenjaakko · T. E. Okkola · Perä-Pohjolan ja Lapin Kotiseutuyhdistys · Yrjö Ora · Moision kansakoulu · Samuli Paulaharju · Toivo Kaukoranta · Elias Lönnrot · Ahti Rytkönen |
| Laulikud | kokku 60 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Kun arvoituksia kyseltäessä joku ei osaa vastata esimerkiksi kolmeen arvoitukseen, hänet lähetetään Hymylään: Hyys hyys Hymylään, Hymylän koirat haukkumaan! Paikan nimi varioi: Himolaan, Huikkalaan, Huikkolaan, Huikkulaan, Hynölään, Hymälään, Hymölään, Hytelään, Hytilään, Hyttölään, Hytylään, Hytölään, Hyvälään, Hyvölään, Hyöhölään, Hätilään, Impolaan, Kimalaan, Rahkolaan. Aihelmaan kuuluu useimmiten myös yksin tai eri tavoin yhdistyneinä: 1) Kun leikkijä palaa, kehotetaan: Menkää lapset katsomaan, kuka tuolta tulee!, 2) palaajan ulkonäön kuvailu: Paha poika rattana tai Yksi tyttö retkale, runtuksissa, räntyksissä tms., 3) hevosen, reen ja ajajan kuvaus: Hiiri hevosena, virsu rekenä, sisilisko rinnustimena, käärme ruoskana, oljenkorret ohjaksina. Joskus myös vaatetus: Huhmar hattuna, petkel keppinä tms. Lisäksi 4) viluteema: Hyi, hyi vilu on. Hyppää pöydälle, penkille, kynnykselle, mustalaisen räkäkirnuun. Siellä lämmin. tms. (VI1, IX2, XIII3), 5) Tuhoutuvat varusteet: Jäinen hevonen, nauriinen satula, herneruoska, voista lakki, paperista takki, lasiset kengät, jotka sulavat, menevät rikki syödään tms. (III3, IX1, X1), 6) Epäonnistuva tupaan tulo: naula katkeaa, penkki puhki, sänky särkyy tms. (VI1, VII3), 7) Peseytyminen: Kasvojen pesu tervatynnyrissä tai tamman kusella ja kuivaaminen joko höyhenillä, koiran nahalla tai ruumenilla (III3, X1, XIII3), 8) Emäntä paskantaa päälle (VII5M, IX1, X1, XII1, XIII3). Vrt. VIIHDYTYS: Kissa kiipesi puuhun, paskansi X:n suuhun. - Lisäksi säkeitä Hämeen ihmeet ja Eläinten pidot -aihelmien yhteydessä (numerot poimittu näihin).
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Uskela (7)
- Saarijärvi (5)
- Hausjärvi (4)
- Antrea (3)
- Asikkala (3)
- Hailuoto (3)
- Joroinen (3)
- Rautu (3)
- Viitasaari (3)
- Hartola (2)
- Kiuruvesi (2)
- Konginkangas (2)
- Kontiolahti (2)
- Loppi (2)
- Mäntyharju (2)
- Pielisjärvi (2)
- Pohjois-Pohjanmaa (2)
- Pyhäjärvi Vpl. (2)
- Rautjärvi (2)
- Repola (2)
- Rovaniemi (2)
- Uurainen (2)
- Uusikirkko Vpl. (2)
- Hattula (1)
- Heinjoki (1)
- Iisalmi (1)
- Joutseno (1)
- Juva (1)
- Jäppilä (1)
- Kaavi (1)
- Kangaslampi (1)
- Kemi (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kirvu (1)
- Koivisto (1)
- Kolari (1)
- Kontokki (1)
- Koski Hl (1)
- Koski Tl. (1)
- Kuhmo (1)
- Kuorevesi (1)
- Kuusjoki (1)
- Kärkölä (1)
- Laihia (1)
- Lapinlahti (1)
- Lappee (1)
- Lempaala (1)
- Lumivaara (1)
- Maaninka (1)
- Muolaa (1)
- Narvusi (1)
- Oripää (1)
- Orsa (1)
- Oulu (1)
- Padasjoki (1)
- Peräpohjola (1)
- Petäjävesi (1)
- Pieksämäki (1)
- Polvijärvi (1)
- Porvoo mlk (1)
…ja veel 22 kohta
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1780. aastad | 2 |
| 1810. aastad | 1 |
| 1820. aastad | 1 |
| 1830. aastad | 3 |
| 1840. aastad | 1 |
| 1850. aastad | 1 |
| 1870. aastad | 2 |
| 1880. aastad | 7 |
| 1890. aastad | 8 |
| 1900. aastad | 13 |
| 1910. aastad | 54 |
| 1920. aastad | 11 |
| 1930. aastad | 17 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Hys hys hyssykkäi SKVR VIII 3974. — Uskela
- Hyi, hyi Hytölään, SKVR IX2 367. — Saarijärvi
- Hyy hyy Hymylään. SKVR IX1 2829. — Hausjärvi
- Hui, hai Huikkalaa, SKVR XIII3 7314. — Antrea
- Hyy hyy Hytylään, SKVR IX1 2836. — Asikkala
- Hyh, hyh, hyh, hyh, Hymylään, SKVR XII1 1981. — Hailuoto
- Hyy Hyvölään, SKVR VI1 2380. — Joroinen
- Hui hui Huikkoloa, SKVR XIII3 7306. — Rautu
- Hyi hyi Hytelään, SKVR IX2 372. — Viitasaari
- Hyy, hyy Hytelään, SKVR IX1 2840. — Hartola
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Hämeen ihmeet | 2 |
| Körö körö kirkkoon/tätilään/Huittisiin - kestitys | 2 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Hämeen ihmeet (Wonders of Häme)
- Eläinten pidot (Animals' feast)
- Koirat ne haukkuu (The dogs are barking)
- Kuret soilla, miehet mailla, kälykset kananmunilla (riitelevät) (Cranes on the bogs, men afield, in-laws quarreling over eggs)
- Aita on tehty neitoloista (A fence made of maidens)
- Läkkämä, sikko, Surulaan (Come, sister, let's go to Sorrowland)
- Aa aa atipiti pou, allilla pillillä soitettiin (Aa aa atipiti pou, played on a duck-bone pipe (lullaby))
- Eläinten häät (Animals' Wedding)
- Pakeneva (The fleeing one)
- Oljamissa käynti (The young wife's visit home (oljamit))
- Hyi, sika saikaraselkä (Ugh, pig with the bristly back)
- Matopa syöpi moan vihoja (The Snake Eats the Earth's Venoms)
- Hyvä mies, hyvä hevonen (Good man, good horse)
- Lastunpoiminta (Gathering Wood Chips)
- Anna akka tytärtä (Give Your Daughter)
- Rekivirsi (Sleigh Song)
- Täss on mun rukkin (Here is my spinning wheel)
- Hukkuneen löytäminen järvestä (Finding the drowned in a lake)
- Lasta kylvetetään kunnolliseksi (Bathing the Child for Propriety)
- Pisu piukutti kivellä (Pisu Squeaked on the Stone)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.