Tiiri liiri linnun poika, missä linnulla pesä
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Tiiri liiri, bird's chick — where is the bird's nest (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Erilaisissa tilanteissa (laulud eri olukordades) › Kehtolaulut |
|---|---|
| Laulud | 205 |
| Värsid | 1 166 |
| Kogumiskohad | 99 |
| Kogutud | 1850.–1930. aastatel |
| Kogujad | Eemeli Vihervaara · Moision kansakoulu · Vilho Saariluoma · Niilo Kallio · Vihtori Alava · Samuli Paulaharju · S. Pennanen · Eemil Saarimaa · Perä-Pohjolan ja Lapin Kotiseutuyhdistys · Veikko Ruoppila |
| Laulikud | Auno Ohtonen (2) · L. Marjanen (2) · Maria Viljanen (2) · Vappu Suni (2); kokku 121 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Tiirin liirin linnun poika (tii tii tiainen, vati kuti varpunen; kiuru liuru linnukkainen jne.), missä sulla pesä on? Heinikossa ruohikossa, kukkakuusen alla; Kuivan kuusen oksalla, lahokannon päässä jne.
Varsinais-Suomessa (VIII) vastauksena esiintyy yleisesti: Taivaan kirkkaan kannen alla, siellä rikkaat riitelevät, talonpojat tappelevat, miehet miekoil, vaimot tankoil, piiat pienil vitsasilla, lapset laikka lastusilla.
Metsä-Suomessa (VII5) ja Pohjois-Hämeessä (IX2) kysymyksen sijasta esiintyy toteamus: Kyllä tiijän pesäis paikan, mäen alla männikössä, kuivan kuusen kukkuralla. Tuules on tupais, korves on kotis, kalliol on kartanois -säkeiden kautta aihe vertautuu >Nuku nuku nurmilintu -aiheeseen.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Uskela (24)
- Tyrvää (8)
- Somero (6)
- Kuusjoki (5)
- Pöytyä (5)
- Sammatti (5)
- Somerniemi (5)
- Tammela (5)
- Muurla (4)
- Nurmes (4)
- Perniö (4)
- Vihti (4)
- Yläne (4)
- Askainen (3)
- Halikko (3)
- Inkoo (3)
- Kattila (3)
- Kontiolahti (3)
- Loppi (3)
- Mäntsälä (3)
- Paimio (3)
- Salo (3)
- Östmark (3)
- Hankasalmi (2)
- Humppila (2)
- Janakkala (2)
- Kaavi (2)
- Karuna (2)
- Kemi (2)
- Kirvu (2)
- Lappee (2)
- Loimaa (2)
- Pertteli (2)
- Pori (2)
- Pusula (2)
- Pälkjärvi (2)
- Sauvo (2)
- Uusikirkko Vpl. (2)
- Vuole (2)
- Alastaro (1)
- Alatornio (1)
- Angelniemi (1)
- Asikkala (1)
- Enonkoski (1)
- Eura (1)
- Hattula (1)
- Hausjärvi (1)
- Heinävesi (1)
- Hiitola (1)
- Ii (1)
- Iisalmi (1)
- Ilmajoki (1)
- Ilomantsi (1)
- Jokioinen (1)
- Joroinen (1)
- Jurva (1)
- Juuka (1)
- Jämijärvi (1)
- Kaarina (1)
- Kajaani (1)
…ja veel 39 kohta
- Kangasala (1)
- Kangasniemi (1)
- Karjala Tl. (1)
- Kemijärvi (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kiikoinen (1)
- Kittilä (1)
- Koivisto (1)
- Kuusamo (1)
- Laihia (1)
- Lemi (1)
- Marttila (1)
- Merimasku (1)
- Mouhijärvi (1)
- Mynämäki (1)
- Narvusi (1)
- Noormarkku (1)
- Nousiainen (1)
- Paattinen (1)
- Pieksämäki (1)
- Polvijärvi (1)
- Porvoo mlk (1)
- Punkalaidun (1)
- Rautalampi (1)
- Rovaniemi (1)
- Ruskeala (1)
- Rusko (1)
- Räisälä (1)
- Saarijärvi (1)
- Satakunta (1)
- Siikainen (1)
- Sonkajärvi (1)
- Suomusjärvi (1)
- Suoniemi (1)
- Säkkijärvi (1)
- Södra Finnskoga (1)
- Turtola (1)
- Uukuniemi (1)
- Vehkalahti (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1850. aastad | 2 |
| 1880. aastad | 6 |
| 1890. aastad | 10 |
| 1900. aastad | 39 |
| 1910. aastad | 115 |
| 1920. aastad | 15 |
| 1930. aastad | 18 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Tii, tii tiane, SKVR VIII 1913. — Uskela
- Viivii virpunen, SKVR X1 1093. — Tyrvää
- Tii tii tihane(n), SKVR IX1 464. — Somero
- Tii tii tianen SKVR VIII 1945. — Kuusjoki
- "Tii tii tianen, SKVR VIII 1955. — Pöytyä
- Tii tii tiaanen, SKVR XIV 1397. — Sammatti
- Vaa vaa varpunen, SKVR IX1 1079. — Somerniemi
- Vaa vaa vareksenpoika SKVR IX1 1090. — Tammela
- Tii, tii, tianen SKVR VIII 1938. — Muurla
- Aa, aa, allin poika, SKVR VII2 3350. — Nurmes
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Aa aa allin lasta | 5 |
| Tii tii tiainen | 4 |
| Tii tii tikanpoika teki tielle nauriin | 4 |
| Ken söi kesävoin? | 2 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Tii tii tiainen (Tii tii, little titmouse)
- Tii tii tiainen - konttis on niin karvaiset (Chirp Chirp Titmouse, Your Legs So Hairy)
- Tii tiainen laulaa (Chirp, titmouse sings)
- Pii pii pieni lintu, paleltaako jalkojasi (Peep, peep, little bird, are your feet cold?)
- Nuku, nuku, nurmilintu (Sleep, sleep, meadow bird (lullaby))
- Aa aa allin lasta (Lullaby for the duck's child)
- Tuomittu katti (The Condemned Cat)
- Varpusen olut (Sparrow's Beer)
- Tii tii tikanpoika teki tielle nauriin (Tii tii, the young woodpecker grew a turnip by the road)
- Lintu tuopi liinapaidan (The bird brings a linen shirt)
- Tii, tii tigane (Tii, tii (refrain), little snail)ERAB-i tüüp
- Tii, tii, tihane (Tii, tii, titmouse (bird song))ERAB-i tüüp
- Luuli, luuli, lasta (Luuli, luuli, the child (lullaby refrain))
- Kissan surma (Death of the cat)
- Tuu, tuu, tupakkirulla (Tuu, tuu, tobacco roll (lullaby))
- Läksin linnaan likaksi (Gone to the castle as a servant)
- Ammuin vuodessa tiaisen (I shot a titmouse in a year)
- Ampiaisen nostatus (Wasp summoning charm)
- Eläinten pidot (Animals' feast)
- Kusti (Kusti (Gustav))
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.