Voiteen luku
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Salve incantation (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Loitsut (loitsud) › Parannusloitsut |
|---|---|
| Laulud | 206 |
| Värsid | 3 081 |
| Kogumiskohad | 75 |
| Kogutud | 1670.–1930. aastatel |
| Kogujad | Kaarle Krohn · Väinö Salminen · Christfrid Ganander · D. E. D. Europaeus · A. D. Neovius · Hj. Basilier · Elias Lönnrot · Eino Kemppainen · Matti Pennanen · A. R. Niemi |
| Laulikud | Larin Paraske (5) · Maksima Jeuhtone (3) · Ofanja Tarasov (3) · Arhippaińi Miihkali (2) · Jegor Jormalainen (2) · Jussi Räisänen (2) · Sokea nainen (2) · Taavetti Kainulainen (2); kokku 92 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
1849. aasta Kalevalas: 9. runo, värsid 417–516; 15. runo, värsid 389–548; 45. runo, värsid 313–362
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Voiteen luvut ovat parannusloitsujen tyypillistä kliseeainesta. Tyypillisiä ovat erilaiset syntyaihelmat, apurien (esim. mehiläinen) puhuttelut, joissa voiteita kehotetaan noutamaan meren takaa, taivaasta jne., sekä aihelmat, joissa voiteen voima palautetaan sen ensimmäiseen käyttöön piinatun Jeesuksen voiteena, tai joissa voiteita koetellaan ja maistellaan. Tähän ryhmään on poimittu ne tekstit, jotka on SKVR:ssä sijoitettu voiteen sanoiksi - useimmiten spesifiä käyttötarkoitusta ei ole ilmoitettu. Jos selkeä käyttötarkoitus on kuitenkin pääteltävissä tekstistä (esim. verensulku), on luku sijoitettu myös ko. vamman kohdalle. Useimmiten voiteen sanat kombinoituvat muiden yleisten parannussanojen, kipusanojen ja kylvetyssanojen kanssa. Myös muista tautiryhmistä on siirretty loitsuja voiteen lukuun, jos tekstin kontekstitiedot eivät ilmoita spesifiä käyttötarkoitusta, ja teksti koostuu (lähinnä) voiteen sanoista. Jos voiteen sanat esiintyvät muualla kuin tautiloitsuissa, on ne kerätty tähän.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Kitee (11)
- Suojärvi (10)
- Porajärvi (9)
- Ilomantsi (8)
- Repola (8)
- Kesälahti (7)
- Lempaala (7)
- Vuokkiniemi (7)
- Pielisjärvi (6)
- Suistamo (6)
- Impilahti (4)
- Narvusi (4)
- Pohjois-Pohjanmaa (4)
- Uusikirkko Vpl. (4)
- Etelä-Karjala (3)
- Etelä-Savo (3)
- Hiitola (3)
- Kaprio (3)
- Korpiselkä (3)
- Nurmes (3)
- Pohjois-Savo (3)
- Pulkkila (3)
- Soanlahti (3)
- Sonkajärvi (3)
- Suomussalmi (3)
- Tohmajärvi (3)
- Hyrynsalmi (2)
- Iisalmi (2)
- Juuka (2)
- Juva (2)
- Kainuu (2)
- Kivijärvi (2)
- Koivisto (2)
- Kontiolahti (2)
- Kontokki (2)
- Kuusamo (2)
- Laukaa (2)
- Liissilä (2)
- Nilsiä (2)
- Pihtipudas (2)
- Puolanka (2)
- Rautu (2)
- Sotkamo (2)
- Uhtua (2)
- Viitasaari (2)
- Aunus (1)
- Ikaalinen (1)
- Isokyrö (1)
- Joroinen (1)
- Kaavi (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kuolemajärvi (1)
- Kärsämäki (1)
- Leppävirta (1)
- Liminka (1)
- Liperi (1)
- Metsäpirtti (1)
- Moloskovitsa (1)
- Muhos (1)
- Paltamo (1)
…ja veel 15 kohta
- Pielavesi (1)
- Pyhäjärvi Ol. (1)
- Rautavaara (1)
- Sakkola (1)
- Salmi (1)
- Savitaipale (1)
- Soikkola (1)
- Säkkijärvi (1)
- Toksova (1)
- Tuupovaara (1)
- Tuusniemi (1)
- Tveri (1)
- Utajärvi (1)
- Uukuniemi (1)
- Varpaisjärvi (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1670. aastad | 2 |
| 1730. aastad | 1 |
| 1780. aastad | 11 |
| 1800. aastad | 2 |
| 1810. aastad | 6 |
| 1820. aastad | 7 |
| 1830. aastad | 5 |
| 1840. aastad | 18 |
| 1850. aastad | 7 |
| 1860. aastad | 2 |
| 1870. aastad | 3 |
| 1880. aastad | 60 |
| 1890. aastad | 36 |
| 1900. aastad | 20 |
| 1910. aastad | 14 |
| 1920. aastad | 3 |
| 1930. aastad | 5 |
| aasta märkimata | 4 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Mehiläinen, ilman lintu SKVR VII4 loitsut 1807. — Kitee
- Mehiläinen, ilman lintu SKVR VII4 loitsut 1792. — Suojärvi
- Moarie neitšut emone, SKVR II 804. — Porajärvi
- Neitsyt Maaria emonen SKVR VII4 loitsut 1823. — Ilomantsi
- Mehiläinen maasta nousi, SKVR II 809. — Repola
- Muuriainen, purhan poika SKVR VII1 666. — Kesälahti
- Mehiläinen mettä kanto SKVR V2 2642. — Lempaala
- Pikkusilmäsen pikie, SKVR I3 2073. — Vuokkiniemi
- Mehiläinen ilman lintu! SKVR VII4 loitsut 1838. — Pielisjärvi
- Kuariain on vaimo kaunis, SKVR VII4 loitsut 1781. — Suistamo
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Voiteen synty | 44 |
| Verensulku | 6 |
| Raudan sanat | 4 |
| Hirvi ja lähde | 2 |
| Haava | 2 |
| Raudan synty | 2 |
| Kipusanoja | 2 |
| Vitun vihat | 2 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Tulen sanat (Fire charm)
- Raudan sanat (Iron charm)
- Voiteen synty (Origin of ointment)
- Raudan synty (Origin of iron)
- Puun sanat (Tree charm)
- Ampiaisen sanat (Wasp Charm)
- Sämpsä Pellervoinen
- Kipusanoja (Pain charms)
- Kylvetyssanoja (Sauna bathing charms)
- Pahkan synty (Origin of the Knot (Growth))
- Verensulku (Blood stopping charm)
- Ruusu (Rose (Erysipelas Charm))
- Puun synty (Origin of the Tree)
- Ampujainen (Shooting pain charm)
- Löylyn synty (Origin of Sauna Steam)
- Kaulatauti (Neck ailment charm)
- Käärmeen sanat (Snake charm)
- Karhun vihat (The bear's harm)
- Niukahduksen historiola (Sprain charm historiola)
- Sorsa soitti kanteletta (The Duck Played the Kantele)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.