Kalajõgi
Laulutüüp Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) liigituses
Inglise keeles: Fish river (tõlge; arhiivis on tüübil ainult eestikeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Looduslaulud (Looduslaulud) › Loomad ja linnud |
|---|---|
| Laulud | 279 |
| Värsid | 6 023 |
| Kogumiskohad | 79 |
| Kogutud | 1860.–1940. aastatel |
| Kogujad | Mihkel (Tori) Ostrov · Karl Viljak · Gustav Vilberg (Vilbaste) · Karl Voldemar Rosenstrauch · Peeter Ruubel-Kõrnitse · Oskar Philipp Kallas · Rudolf Tamm · Mihkel Pehka · Johan (Juhan) Kala · Helene Maasen-Varik |
| Laulikud | Peeter Rääts (4) · Ann Tetler (2) · Eewa Krotnik (2) · Els Einberg (2) · Jaan Pihkva (2) · Kaarel Treffel (2) · Kadri Mass (Kepi Kadri) (2) · Krõõt Luik (2) · Leenu Akkir (2) · Leenu Piik (2) · Mari Kivi (2) · Mari Komp (2) · Pauliine Jeret (2) · Peeter Käär (2); kokku 114 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud ERAB-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul.
Kalajõgi: VK III 296, VK IV 305, VK VI 54, VK IX 57, VK X*, VK XI 101, ERlA 281; Lähme kala püüdemaie – VK II 187: A, B.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Setumaa (16)
- Kadrina (14)
- Haljala (13)
- Urvaste (12)
- Viljandi (12)
- Helme (10)
- Tarvastu (10)
- Karksi (8)
- Audru (7)
- Halliste (7)
- Kodavere (7)
- Kuusalu (7)
- Maarja-Magdaleena (7)
- Viru-Nigula (7)
- Harju-Jaani (6)
- Palamuse (6)
- Pärnu-Jaagupi (6)
- Põltsamaa (6)
- Tõstamaa (6)
- Vaivara (6)
- Simuna (5)
- Viru-Jaagupi (5)
- Ambla (4)
- Karula (4)
- Kose (4)
- Laiuse (4)
- Rannu (4)
- Sangaste (4)
- Vändra (4)
- Äksi (4)
- Kambja (3)
- Muhu (3)
- Märjamaa (3)
- Paistu (3)
- Puhja (3)
- Pärnu (3)
- Rõuge (3)
- Torma (3)
- Vigala (3)
- Häädemeeste (2)
- Karuse (2)
- Koeru (2)
- Kolga-Jaani (2)
- Kullamaa (2)
- Pilistvere (2)
- Pärnumaa (2)
- Pöide (2)
- Saarde (2)
- Suure-Jaani (2)
- Tartu (2)
- Vastseliina (2)
- Väike-Maarja (2)
- Võnnu (2)
- Võrumaa (2)
- välismaa (2)
- Hanila (1)
- Hargla (1)
- Harju-Madise (1)
- Harjumaa (1)
- Järva-Jaani (1)
…ja veel 19 kohta
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1860. aastad | 2 |
| 1870. aastad | 18 |
| 1880. aastad | 74 |
| 1890. aastad | 86 |
| 1900. aastad | 19 |
| 1910. aastad | 25 |
| 1920. aastad | 16 |
| 1930. aastad | 14 |
| 1940. aastad | 1 |
| aasta märkimata | 24 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Kõivõkõne, tammõkõnõ, E 44447/50 (1) — Setumaa
- Kuusk oli, kuusk oli, hellad vennad E 25923/4 (19) — Kadrina
- Ma laulan mered muruksi E 26149 (6) — Haljala
- Kon minä laulu lahutasi AES, Mt 64, 26 — Urvaste
- Teeme õhtale iluda E 25442/3 (5) — Viljandi
- Puud oli, puud oli ella velle E 14023/4 (16) — Helme
- Tamme all Tarvastu mäella, EKS 39, 19/21 (6) — Tarvastu
- Illus, illus neiu noore, ERM 147, 139 — Karksi
- Külaõed linnukesed E 12917 (11) — Audru
- Olin Kõpus kõndimas EÜS III 350/1 (48) — Halliste
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Laulust saar | 25 |
| Laulu võim | 22 |
| Õllest saar | 20 |
| Metsamurd | 15 |
| Õhtul ilus laulda | 15 |
| Oksad oravaid täis | 14 |
| Õhtu ilu | 11 |
| Kala kõneleb | 11 |
| Saar (laulust) | 8 |
| Võine mets | 8 |
| Saar | 6 |
| Mitu halba ilma peal | 6 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Juured ühte - jõgi (Roots together, river)
- Saar (The ash tree)
- Keskelt kirst (A chest from the middle)Samade lauludega tüübid: Puud täis putukaid
- Laulust saar (An ash tree from the song)
- Täid kaladeks (Lice into fish)
- Kalajärv (The fish lake)
- Kalad vees (Fish in the Water)
- Kalad (Fish)
- Saar, jõgi (Ash tree and river)
- Saar (õllest) (An ash tree from beer)
- Juured ühes (Roots together)
- Pruudi ja peigmehe mäng (Bride and groom game)
- Õllest saar (An ash tree from beer)
- Kalapüük (Fishing)
- Puu (Tree)
- Orav (The Squirrel)
- Kala (Fish)
- Oksad oravaid täis (Branches full of squirrels)
- Mees merimehe poeg (Man, son of a sailor)
- Õllest kalajõgi (Fish river from beer)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.