← RunoVerse

Jäniksen metsästys

Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses

Inglise keeles: Hare hunting (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)

Arhiivi liigitusesLoitsut (loitsud) › Metsästysloitsut
Laulud311
Värsid3 485
Kogumiskohad110
Kogutud1700.–1930. aastatel
KogujadKaarle Krohn · K. A. Gottlund · Christfrid Ganander · L. Kaukamaa · Samuli Paulaharju · Ahti Rytkönen · Heikki Meriläinen · Kerttu Luukkonen · Väinö Kaukonen · Aura Sievänen
LaulikudAnania Savolainen (3) · Olli Timonen (3) · Aaro Väänänen (2) · Eerikka Kuittinen (2) · Heikki Rissanen (2) · Jegor Jormalainen (2) · Matti Sallinen (2) · Niilo Virveli (2) · Olli Ovaskalainen (2) · Pekka Hämäläinen (2) · Pentti Väisäinen (2) · Risto Ryynänen (2) · Tuomas Partanen (2); kokku 197 nimeliselt teadaolevat laulikut

Ava see tüüp laulutüüpide lehel

1849. aasta Kalevalas: 14. runo, värsid 167–216

Arhiivi kirjeldus

Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.

Jäniksen pyytäjän sanat sisältävät runsaasti erilaisia metsästysloitsujen yleisiä kliseitä ja aihelmia. Runsaimpia, pisimpiä ja selkeimpiä loitsut ovat Savossa sekä Raja- ja Pohjois-Karjalassa (VI, VII). Tyypillisiä aihelmia ovat jäniksen kehottaminen juoksuun (Ota vitsa viidakosta), jäniksen houkuttelu ansaan (Tule vinttura vipuuni, pyyräsilmä pyydykseen; Jänis jäppä juppaniska, juokse kohti...), ansan kuvaus (kombinoituneena Ukon pilvennosto-aihelmaan), varautuminen kateita vastaan sekä lupautuminen pirulle (Minä pirulle, jänis minulle - VII, IX, X, XI, XII). Jänistä voidaan myös kuvailla ja kehottaa juoksuun.

Kus seda on kogutud

Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.

…ja veel 50 kohta

Millal seda on kogutud

KümnendLaule
1700. aastad1
1780. aastad10
1810. aastad13
1820. aastad3
1830. aastad3
1840. aastad4
1850. aastad3
1860. aastad2
1870. aastad4
1880. aastad136
1890. aastad49
1900. aastad13
1910. aastad21
1920. aastad9
1930. aastad39
aasta märkimata1

Näidislaulud

Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.

Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud

Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.

TüüpÜhiseid laule
Metsälle lähtiessä7
Metsästäjän varautuminen kateita vastaan7
Jänis neuvoi poikiansa3
Ketun metsästys2

Sisu põhjal sarnased tüübid

Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.

  1. Linnunpyytäjän sanoja (Bird catcher's charms)
  2. Metsälle lähtiessä (Setting out to hunt)
  3. Ketun metsästys (Fox Hunting)
  4. Ansalla pyytäjän sanoja (Trapper's Snare Charm)
  5. Karhun metsästys (Bear hunting)
  6. Metsästysonnen hankkiminen (Obtaining hunting luck)
  7. Peuran metsästys (Wild Reindeer Hunting)
  8. Karjan päästäminen metsänpeitosta (Freeing cattle from the forest's cover)
  9. Pyydys varataan (Charming the Trap)
  10. Ennen päivän nousemista (Before the sunrise)
  11. Suden nostattaminen toisen karjaan (Sending a wolf against another's herd)
  12. Jänis neuvoi poikiansa (The hare advises her young)
  13. Kärpän metsästys (Ermine Hunt)
  14. Poron synty (Origin of the Reindeer)
  15. Ennen pyysin suurilla saloilla, nykyiset miehet lähimetsissä (Once I hunted great wilds, men now the near woods)
  16. Jäniksellä on pitkät sääret (The hare has long legs)
  17. Metsästä tarttuu (Forest contagion)
  18. Oravan metsästys (Squirrel Hunting)
  19. Pahantekijälle kostetaan (Revenge upon the evildoer)
  20. Sateen toivotus (Rain wish)

Ava sarnasuse sirvijas

Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.