Mikä tuolla näkyy?
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: What can be seen there? (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Lastenrunot (lastelaulud) › Ketjurunot |
|---|---|
| Laulud | 270 |
| Värsid | 6 447 |
| Kogumiskohad | 98 |
| Kogutud | 1810.–1930. aastatel |
| Kogujad | Vihtori Alava · Volmari Porkka · J. Fr. Ruotsalainen · D. E. D. Europaeus · Kaarle Krohn · Väinö Salminen · H. A. Reinholm · Esko Aaltonen · Elias Lönnrot · Fanny M. Pajula |
| Laulikud | Anna Ivanovna (2) · Anni Iivanantytär Vornanen (2) · Anni Parta (2) · Ańńi Bogdanoff (2) · Houri Sachariouna (2) · Juho Malja (2) · Larin Paraske (2) · Malańie Mitrofanoff (2); kokku 146 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Kysymys-vastaus -muotoinen ketjuaihelma, jossa kuvataan joko maa- tai järvi/meri -maisemaa Esim. Mikä tuolla näkyy?- Talo tuolla näkyy. Mikä talon takana? Tammi talon takana. Tammessa aitta. jne tai Mitkä nuo merellä uivat? - Sorsat. Mitä sorsan siiven alla? - Kätkyt? Mitä kätkyessä? jne. Esiintyy useimmiten jonkin kertovan aihelman yhteydessä, usein Neljän neidon runon, kultakangasta kutovan neidon (Kultalangan katkeaminen) johdantona. Jatkona usein aihelma veljestä/pojasta, jonka kirveestä singonneen lastun paikalle rakennetaan kirkko.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Narvusi (24)
- Kaprio (10)
- Soikkola (9)
- Suistamo (9)
- Korpiselkä (8)
- Lappee (8)
- Toksova (8)
- Tyrö (8)
- Viipuri mlk (8)
- Vuole (8)
- Kupanitsa (7)
- Moloskovitsa (7)
- Tyrvää (7)
- Lempaala (5)
- Sakkola (5)
- Serepetta (5)
- Suojärvi (5)
- Säkkijärvi (5)
- Uhtua (5)
- Vuokkiniemi (5)
- Impilahti (4)
- Sortavala (4)
- Virolahti (4)
- Juva (3)
- Laihia (3)
- Mouhijärvi (3)
- Pöytyä (3)
- Uusikirkko Vpl. (3)
- Asikkala (2)
- Ilomantsi (2)
- Kattila (2)
- Keltto (2)
- Kiestinki (2)
- Kivijärvi (2)
- Kuusjoki (2)
- Liissilä (2)
- Loppi (2)
- Luumäki (2)
- Marttila (2)
- Porajärvi (2)
- Pyhäjärvi Vpl. (2)
- Sammatti (2)
- Soanlahti (2)
- Venjoki (2)
- Ylihärmä (2)
- Etelä-Karjala (1)
- Etelä-Savo (1)
- Hailuoto (1)
- Hauho (1)
- Hausjärvi (1)
- Hietamäki (1)
- Hirvensalmi (1)
- Häme (1)
- Ilmajoki (1)
- Inkoo (1)
- Joutseno (1)
- Jukkasjärvi (1)
- Kauhava (1)
- Kerimäki (1)
- Kiimaisjärvi (1)
…ja veel 38 kohta
- Koprina (1)
- Kuhmalahti (1)
- Kuortane (1)
- Kurikka (1)
- Kurkijoki (1)
- Kuru (1)
- Lammi (1)
- Lemi (1)
- Markkova (1)
- Metsäpirtti (1)
- Mietoinen (1)
- Nakkila (1)
- Novasolkka (1)
- Paattinen (1)
- Parikkala (1)
- Perniö (1)
- Porvoo mlk (1)
- Punkalaidun (1)
- Puumala (1)
- Pälkjärvi (1)
- Rautjärvi (1)
- Reisjärvi (1)
- Ruovesi (1)
- Rymättylä (1)
- Räisälä (1)
- Sahalahti (1)
- Satakunta (1)
- Skuoritsa (1)
- Spankkova (1)
- Tammela (1)
- Tarvasjoki (1)
- Teuva (1)
- Tuutari (1)
- Uusikaupunki (1)
- Viipuri (1)
- Viitasaari (1)
- Virrat (1)
- Yläne (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1810. aastad | 2 |
| 1820. aastad | 2 |
| 1830. aastad | 6 |
| 1840. aastad | 22 |
| 1850. aastad | 38 |
| 1860. aastad | 5 |
| 1870. aastad | 7 |
| 1880. aastad | 44 |
| 1890. aastad | 52 |
| 1900. aastad | 46 |
| 1910. aastad | 37 |
| 1920. aastad | 3 |
| 1930. aastad | 5 |
| aasta märkimata | 1 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Heläytin heinämaalla, SKVR III1 841. — Narvusi
- Mikä tuoalla näkyy? SKVR IV1 588. — Kaprio
- Ken tuuvalla tulloo? SKVR III1 488. — Soikkola
- Mitkä nuo merellä uijah, oi, oi, oi? SKVR VII3 3951. — Suistamo
- Mitkäs nuo merellä uivat? SKVR VII3 3960. — Korpiselkä
- Mikä tuolta näkyy? SKVR VI1 400. — Lappee
- Mikä tuuall' näkkyy, SKVR V1 344. — Toksova
- Mitkä tuoll meroissa uivat? SKVR IV1 471. — Tyrö
- Mikä tuolta näkyy? SKVR XIII2 6513. — Viipuri mlk
- Mikä tuualt näkkyy? SKVR V1 350. — Vuole
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Kultalangan katkeaminen (Breaking of the golden thread)
- Läksin suolle sotkuilleni, kolkutin kodan ovea (I set out to the bog on my errands, knocked at the hut's door)
- Nuorena sotaan viety veli (Brother taken to war young)
- Kyynelten vierintä (Rolling tears)
- Kuuttaret kutojina (Moon Maidens as Weavers)
- Kolme käkeä (Three Cuckoos)
- Hanhi kadonnut (The lost goose)
- Hiiri metsähän menevi (Mouse goes to the forest)
- Neljän neidon runo (Song of four maidens)
- Jalka kiveen (Foot Struck on a Stone)
- Kirkko tehdään, minne lastut lankeavat (The church rises where the chips fall)
- Uni näkyy tulevan (Sleep seems to be coming)
- Kullan kutsut (The darling's invitation)
- Löysin kultaisen omenan - kukon tappo (Found a Golden Apple — Killing the Rooster)
- Kukon tappo (Killing of the rooster)
- Turkin sattuneen sanat (Charm for a skin ailment)
- Emon pään karsiminen (Combing the mother's hair)
- Tupahokki ja Sauna-Heikki (Tupahokki and Sauna-Heikki)
- Panin kiuluni kivelle - kukko ja kana knoppasi (I set my bucket on a stone — rooster and hen knocked it)
- Isä kirjailee kirvesvartta, äiti kutoo, sisko kerii (Father carves the axe-haft, mother weaves, sister winds yarn)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.