← RunoVerse

Mikä tuolla näkyy?

Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses

Inglise keeles: What can be seen there? (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)

Arhiivi liigitusesLastenrunot (lastelaulud) › Ketjurunot
Laulud270
Värsid6 447
Kogumiskohad98
Kogutud1810.–1930. aastatel
KogujadVihtori Alava · Volmari Porkka · J. Fr. Ruotsalainen · D. E. D. Europaeus · Kaarle Krohn · Väinö Salminen · H. A. Reinholm · Esko Aaltonen · Elias Lönnrot · Fanny M. Pajula
LaulikudAnna Ivanovna (2) · Anni Iivanantytär Vornanen (2) · Anni Parta (2) · Ańńi Bogdanoff (2) · Houri Sachariouna (2) · Juho Malja (2) · Larin Paraske (2) · Malańie Mitrofanoff (2); kokku 146 nimeliselt teadaolevat laulikut

Ava see tüüp laulutüüpide lehel

Arhiivi kirjeldus

Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.

Kysymys-vastaus -muotoinen ketjuaihelma, jossa kuvataan joko maa- tai järvi/meri -maisemaa Esim. Mikä tuolla näkyy?- Talo tuolla näkyy. Mikä talon takana? Tammi talon takana. Tammessa aitta. jne tai Mitkä nuo merellä uivat? - Sorsat. Mitä sorsan siiven alla? - Kätkyt? Mitä kätkyessä? jne. Esiintyy useimmiten jonkin kertovan aihelman yhteydessä, usein Neljän neidon runon, kultakangasta kutovan neidon (Kultalangan katkeaminen) johdantona. Jatkona usein aihelma veljestä/pojasta, jonka kirveestä singonneen lastun paikalle rakennetaan kirkko.

Kus seda on kogutud

Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.

…ja veel 38 kohta

Millal seda on kogutud

KümnendLaule
1810. aastad2
1820. aastad2
1830. aastad6
1840. aastad22
1850. aastad38
1860. aastad5
1870. aastad7
1880. aastad44
1890. aastad52
1900. aastad46
1910. aastad37
1920. aastad3
1930. aastad5
aasta märkimata1

Näidislaulud

Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.

Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud

Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.

TüüpÜhiseid laule
Neljän neidon runo52
Kultalangan katkeaminen28
Oma ja vieras emo20
Kyynelten vierintä16
Kolme käkeä9
Pakeneva8
Rikoilla kuuntelija3
Löysin kultaisen omenan - kukon tappo3
Kukon tappo3
Emon pään karsiminen3
Kalervo ja Untamo3
Laivaretki3

Sisu põhjal sarnased tüübid

Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.

  1. Kultalangan katkeaminen (Breaking of the golden thread)
  2. Läksin suolle sotkuilleni, kolkutin kodan ovea (I set out to the bog on my errands, knocked at the hut's door)
  3. Nuorena sotaan viety veli (Brother taken to war young)
  4. Kyynelten vierintä (Rolling tears)
  5. Kuuttaret kutojina (Moon Maidens as Weavers)
  6. Kolme käkeä (Three Cuckoos)
  7. Hanhi kadonnut (The lost goose)
  8. Hiiri metsähän menevi (Mouse goes to the forest)
  9. Neljän neidon runo (Song of four maidens)
  10. Jalka kiveen (Foot Struck on a Stone)
  11. Kirkko tehdään, minne lastut lankeavat (The church rises where the chips fall)
  12. Uni näkyy tulevan (Sleep seems to be coming)
  13. Kullan kutsut (The darling's invitation)
  14. Löysin kultaisen omenan - kukon tappo (Found a Golden Apple — Killing the Rooster)
  15. Kukon tappo (Killing of the rooster)
  16. Turkin sattuneen sanat (Charm for a skin ailment)
  17. Emon pään karsiminen (Combing the mother's hair)
  18. Tupahokki ja Sauna-Heikki (Tupahokki and Sauna-Heikki)
  19. Panin kiuluni kivelle - kukko ja kana knoppasi (I set my bucket on a stone — rooster and hen knocked it)
  20. Isä kirjailee kirvesvartta, äiti kutoo, sisko kerii (Father carves the axe-haft, mother weaves, sister winds yarn)

Ava sarnasuse sirvijas

Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.