Memme vaev
Laulutüüp Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) liigituses
Inglise keeles: Mother's hardship (tõlge; arhiivis on tüübil ainult eestikeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Laulud kodust ja lapsepõlvest (Laulud kodust ja lapsepõlvest) › Ema ja tütar |
|---|---|
| Laulud | 418 |
| Värsid | 9 736 |
| Kogumiskohad | 87 |
| Kogutud | 1820.–1940. aastatel |
| Kogujad | Mihkel (Tori) Ostrov · Karl Voldemar Rosenstrauch · Gustav Vilberg (Vilbaste) · Hans Karu (Karro) · Karl Viljak · Oskar Philipp Kallas · Richard Viidalepp (Viidebaum) · Julius Aleksander Rehberg (Reepärg) · Karp (Carp) Kuusik · Jüri Välbe |
| Laulikud | Jüri Preema (3) · Kai Reial (3) · Mari Kambek, sünd. Leoke (3); kokku 186 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud ERAB-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul.
ERlA 1815. MEMME VAEV: tuntud ülemaaliselt (eriti eP), populaarsemaid laule regivärsi seas üldse. Väga aldis liituma teiste lapsepõlvelauludega (eriti 1809 «Kolm kätkit», 1814 «Pillil peetud», 109 «Lauliku lapsepõlv», 1818 «Sõid eide südant», 1822 «Ema viis põlles põllu peale» jt.), puhuti ka tüüpidega teistest piirkondadest (1159 «Nägin näljapäevi», 1196 «Kuhu pean minema»). Algusmotiiv («millal maksan eide vaeva...») on saanud lapsepõlvelaulude üheks stereotüüpseks algusvormeliks. See laul oma ereda ja väljapeetud pildistikuga on üks regivärsilise lüürika mõjuvamaid näiteid.
Vrd: Ema arm on põhjato. – Eesti-ma rahwa Kalender, ehk Täht-ramat 1829 aasta peäle. Tallinn, J. H. Gressel 1828, laul nr 1.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Haljala (21)
- Kolga-Jaani (21)
- Ambla (18)
- Kuusalu (16)
- Jõhvi (15)
- Simuna (14)
- Viljandi (14)
- Karksi (13)
- Väike-Maarja (13)
- Kadrina (11)
- Palamuse (11)
- Põltsamaa (11)
- Paistu (9)
- Türi (9)
- Vigala (9)
- Koeru (8)
- Maarja-Magdaleena (8)
- Märjamaa (8)
- Halliste (7)
- Järva-Jaani (7)
- Jõelähtme (7)
- Laiuse (7)
- Pilistvere (7)
- Torma (7)
- Urvaste (7)
- Kose (6)
- Puhja (6)
- Sangaste (6)
- Suure-Jaani (6)
- Tõstamaa (6)
- Viru-Jaagupi (6)
- Hanila (5)
- Kihnu (5)
- Kodavere (5)
- Narva l. (5)
- Otepää (5)
- Pöide (5)
- Viru-Nigula (5)
- Helme (4)
- Karula (4)
- Karuse (4)
- Lüganuse (4)
- Paide (4)
- Peetri (4)
- Räpina (4)
- Tarvastu (4)
- Vaivara (4)
- Viljandi l. (4)
- Äksi (4)
- Iisaku (3)
- Jüri (3)
- Kursi (3)
- Risti (3)
- Saarde (3)
- Varbla (3)
- välismaa (3)
- Harju-Jaani (2)
- Järva-Madise (2)
- Keila (2)
- Mihkli (2)
…ja veel 27 kohta
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1820. aastad | 1 |
| 1840. aastad | 1 |
| 1860. aastad | 3 |
| 1870. aastad | 23 |
| 1880. aastad | 123 |
| 1890. aastad | 116 |
| 1900. aastad | 36 |
| 1910. aastad | 31 |
| 1920. aastad | 34 |
| 1930. aastad | 26 |
| 1940. aastad | 1 |
| aasta märkimata | 23 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Paha laps olin pargamaie, EÜS IX 1175b/6 (167) — Haljala
- Hobu seisis sadulassa, EKS 31, 38 (9) — Kolga-Jaani
- Millal maksan memme vaeva E A 683 (3) — Ambla
- Millal maksan eide vaeva, E 50631/2 (23) — Kuusalu
- Ema ällin kiigutas, EÜS VI 926 (32) — Jõhvi
- Oh minu ella eidekene, EKmS 8° 1, 75/7 (53) — Simuna
- Millal maksan memme vaeva, ERA II 123, 280 (31) — Viljandi
- Küll või ma emä tänäde E 45942 (26) — Karksi
- Neitsikene, noorukene, EÜS VII 1835/6 (15) — Väike-Maarja
- Millal maksan eide vaeva, E 33065 (3) — Kadrina
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Lausuja palk (Charmer's payment)
- Lapse tänu (Child's gratitude)
- Kasvatus asjatu (Upbringing in vain)
- Eide hoiu all (Under mother's care)
- Kasvatus asjata (Upbringing in vain)
- Asjata kasvatatud - soldatiks (Raised in Vain for the Army)
- Nurganaine (Woman in Childbed)
- Asjata kasvanud - soldatiks saanud (Raised in vain — become a soldier)
- Lauliku lapsepõli (Singer's Childhood)
- Lapsepõlv (Childhood)
- Ema kasvatus asjata (Mother's Upbringing in Vain)
- Kasvatus asjata - soldatiks (Raised in Vain for a Soldier)
- Kolm kätkit (Three cradles)
- Kuidas sa mind kasvatasid (How you raised me)
- Lapse lausuja otsimine (Seeking a child's charm healer)
- Lauliku lapsepõlv (Singer's childhood)
- Kasvatas asjata (Raised in Vain)
- Lapsepõli (Childhood)
- Tänu emale, et tasa õpetanud (Thanks to mother for teaching me gently)
- Tugi sai sellel, kes ei tundnud (Support came to the one who knew it not)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.