Memme vaev
Runolaulun tyyppi Viron kansanrunousarkiston ERAB-runolaulutietokannan luokituksessa
Englanniksi: Mother's hardship (käännös; arkisto nimeää tyypin vain viroksi)
| Arkiston luokituksessa | Laulud kodust ja lapsepõlvest (laulut kodista ja lapsuudesta) › Ema ja tütar |
|---|---|
| Runot | 418 |
| Säkeet | 9 736 |
| Keruupaikat | 87 |
| Kerätty | 1820–1940-luvuilla |
| Kerääjät | Mihkel (Tori) Ostrov · Karl Voldemar Rosenstrauch · Gustav Vilberg (Vilbaste) · Hans Karu (Karro) · Karl Viljak · Oskar Philipp Kallas · Richard Viidalepp (Viidebaum) · Julius Aleksander Rehberg (Reepärg) · Karp (Carp) Kuusik · Jüri Välbe |
| Laulajat | Jüri Preema (3) · Kai Reial (3) · Mari Kambek, sünd. Leoke (3); yhteensä 186 nimeltä tunnettua laulajaa |
Arkiston kuvaus
ERABin tyyppihakemiston toimittajien kirjoittama; lainattu sellaisenaan, viroksi.
ERlA 1815. MEMME VAEV: tuntud ülemaaliselt (eriti eP), populaarsemaid laule regivärsi seas üldse. Väga aldis liituma teiste lapsepõlvelauludega (eriti 1809 «Kolm kätkit», 1814 «Pillil peetud», 109 «Lauliku lapsepõlv», 1818 «Sõid eide südant», 1822 «Ema viis põlles põllu peale» jt.), puhuti ka tüüpidega teistest piirkondadest (1159 «Nägin näljapäevi», 1196 «Kuhu pean minema»). Algusmotiiv («millal maksan eide vaeva...») on saanud lapsepõlvelaulude üheks stereotüüpseks algusvormeliks. See laul oma ereda ja väljapeetud pildistikuga on üks regivärsilise lüürika mõjuvamaid näiteid.
Vrd: Ema arm on põhjato. – Eesti-ma rahwa Kalender, ehk Täht-ramat 1829 aasta peäle. Tallinn, J. H. Gressel 1828, laul nr 1.
Mistä tämän tyypin runoja on kerätty
Tämän tyypin runojen keruupaikat ja kustakin paikasta kerättyjen runojen määrä. Paikka voi olla joko runon muistiinpanopaikka tai laulajan kotipaikka.
- Haljala (21)
- Kolga-Jaani (21)
- Ambla (18)
- Kuusalu (16)
- Jõhvi (15)
- Simuna (14)
- Viljandi (14)
- Karksi (13)
- Väike-Maarja (13)
- Kadrina (11)
- Palamuse (11)
- Põltsamaa (11)
- Paistu (9)
- Türi (9)
- Vigala (9)
- Koeru (8)
- Maarja-Magdaleena (8)
- Märjamaa (8)
- Halliste (7)
- Järva-Jaani (7)
- Jõelähtme (7)
- Laiuse (7)
- Pilistvere (7)
- Torma (7)
- Urvaste (7)
- Kose (6)
- Puhja (6)
- Sangaste (6)
- Suure-Jaani (6)
- Tõstamaa (6)
- Viru-Jaagupi (6)
- Hanila (5)
- Kihnu (5)
- Kodavere (5)
- Narva l. (5)
- Otepää (5)
- Pöide (5)
- Viru-Nigula (5)
- Helme (4)
- Karula (4)
- Karuse (4)
- Lüganuse (4)
- Paide (4)
- Peetri (4)
- Räpina (4)
- Tarvastu (4)
- Vaivara (4)
- Viljandi l. (4)
- Äksi (4)
- Iisaku (3)
- Jüri (3)
- Kursi (3)
- Risti (3)
- Saarde (3)
- Varbla (3)
- välismaa (3)
- Harju-Jaani (2)
- Järva-Madise (2)
- Keila (2)
- Mihkli (2)
…ja vielä 27 paikkaa
Milloin tämän tyypin runoja on kerätty
| Vuosikymmen | Runoja |
|---|---|
| 1820-luku | 1 |
| 1840-luku | 1 |
| 1860-luku | 3 |
| 1870-luku | 23 |
| 1880-luku | 123 |
| 1890-luku | 116 |
| 1900-luku | 36 |
| 1910-luku | 31 |
| 1920-luku | 34 |
| 1930-luku | 26 |
| 1940-luku | 1 |
| vuotta ei merkitty | 23 |
Esimerkkirunot
Kustakin kymmenestä paikasta, joista tämän tyypin runoja on kerätty eniten, näytetään arkiston järjestyksessä ensimmäisen runon alkusäe. Jokainen säe johtaa koko runoon. Runo voi olla luokiteltu useaan tyyppiin, joten sen alkusäe voi kuulua toiseen lauluun.
- Paha laps olin pargamaie, EÜS IX 1175b/6 (167) — Haljala
- Hobu seisis sadulassa, EKS 31, 38 (9) — Kolga-Jaani
- Millal maksan memme vaeva E A 683 (3) — Ambla
- Millal maksan eide vaeva, E 50631/2 (23) — Kuusalu
- Ema ällin kiigutas, EÜS VI 926 (32) — Jõhvi
- Oh minu ella eidekene, EKmS 8° 1, 75/7 (53) — Simuna
- Millal maksan memme vaeva, ERA II 123, 280 (31) — Viljandi
- Küll või ma emä tänäde E 45942 (26) — Karksi
- Neitsikene, noorukene, EÜS VII 1835/6 (15) — Väike-Maarja
- Millal maksan eide vaeva, E 33065 (3) — Kadrina
Muut tyypit, joihin samoja runoja on luokiteltu
Arkisto voi luokitella saman runon useaan tyyppiin. Tässä ovat yleisimmät muut tyypit, joihin tämän tyypin runoja on luokiteltu, sekä yhteisten runojen määrä.
Sisällön perusteella samankaltaiset tyypit
Useat menetelmät järjestävät kukin erikseen laulutyypit, joiden runot muistuttavat tämän tyypin runoja; yhdistetty järjestys kokoaa niiden luettelot yhteen. Tässä on yhdistetyn järjestyksen 20 ensimmäistä.
- Lausuja palk (Charmer's payment)
- Lapse tänu (Child's gratitude)
- Kasvatus asjatu (Upbringing in vain)
- Eide hoiu all (Under mother's care)
- Kasvatus asjata (Upbringing in vain)
- Asjata kasvatatud - soldatiks (Raised in Vain for the Army)
- Nurganaine (Woman in Childbed)
- Asjata kasvanud - soldatiks saanud (Raised in vain — become a soldier)
- Lauliku lapsepõli (Singer's Childhood)
- Lapsepõlv (Childhood)
- Ema kasvatus asjata (Mother's Upbringing in Vain)
- Kasvatus asjata - soldatiks (Raised in Vain for a Soldier)
- Kolm kätkit (Three cradles)
- Kuidas sa mind kasvatasid (How you raised me)
- Lapse lausuja otsimine (Seeking a child's charm healer)
- Lauliku lapsepõlv (Singer's childhood)
- Kasvatas asjata (Raised in Vain)
- Lapsepõli (Childhood)
- Tänu emale, et tasa õpetanud (Thanks to mother for teaching me gently)
- Tugi sai sellel, kes ei tundnud (Support came to the one who knew it not)
Avaa samankaltaisuusselaimessa
Lähteet: tyypin nimi, luokitus ja kuvaus ovat peräisin Viron kansanrunousarkiston ERAB-runolaulutietokannan tyyppihakemistosta; määrät, paikat, vuosikymmenet ja kerääjät on laskettu RunoVersen runoista.