Ihmemaa
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Wonderland (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Sekalaisia runoja (muud laulud) |
|---|---|
| Laulud | 190 |
| Värsid | 5 888 |
| Kogumiskohad | 91 |
| Kogutud | 1810.–1930. aastatel |
| Kogujad | D. E. D. Europaeus · Volmari Porkka · Kaarle Krohn · A. E. Ahlqvist · Fr. A. Saxbäck · A. D. Neovius · H. A. Reinholm · Vihtori Alava · Fanny M. Pajula · Laina Hänninen |
| Laulikud | Larin Paraske (3) · Joosefiina Jokinen (2) · Mari Ohvo (2) · Sohvi Horju (2); kokku 106 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
1849. aasta Kalevalas: 29. runo, värsid 579–582
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Ydinaihe värimaan kuvaus: puut punaiset, maat siniset, keltaiset petäjän kerkät jne. Formulamainen ilmaus, joka voi kasvaa myös laajaksi kuvaukseksi, itsenäiseksikin runoksi.
Ihmemaa esiintyy yleisimmin Pakenevan päätöksessä pakopaikkana yhdeksän meren takana (tähän jaksoon kuuluu muutenkin metallivärien kuvausta: tyttäret tinasiloissa, vanhat akat vaskivyöllä jne), jonkin verran muissakin ketjurunoissa. Muuten se on vaihtelevissa yhteyksissä esim. erilaisten soutamisten määränpäänä (erit. III-V, XIII), runon minän kotina (kylärunot, epiikka ym.), vieraana maana (lyriikka) ym.
Yhdistyy usein samantyyppisiin Metsät mettä täynnä- ja Ihmetupa- aiheisiin. Ruokamaiden (mesimetsän lisäksi esim. Laulan meret mesiksi; Meidän maat meelle haisoo) ja värimaan säkeet sekoittuvat helposti. - Metsästysloitsuissa on paljon kullan ja hopean kuvia. Ihmemaan tapaisia mielikuvia: 1) kuuna paistoi kuusen oksat, päivänä petäjän kerkät, 2) siell on kuuset kultavöissä, hongat hopeavöissä jne. Näiden kuvien jatkona joskus samoja säkeitä kuin ihmemaassa.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Tyrö (9)
- Uusikirkko Vpl. (9)
- Sakkola (8)
- Vuole (8)
- Narvusi (7)
- Lempaala (6)
- Serepetta (6)
- Toksova (6)
- Kaprio (5)
- Pyhäjärvi Vpl. (5)
- Ilomantsi (4)
- Joroinen (4)
- Karvia (4)
- Kivijärvi (4)
- Rautu (4)
- Juva (3)
- Parikkala (3)
- Pöytyä (3)
- Suomussalmi (3)
- Askainen (2)
- Hiitola (2)
- Hirvensalmi (2)
- Jaakkima (2)
- Keltto (2)
- Kontokki (2)
- Kärsämäki (2)
- Lappajärvi (2)
- Liissilä (2)
- Metsäpirtti (2)
- Moloskovitsa (2)
- Mäntyharju (2)
- Pielavesi (2)
- Piippola (2)
- Puumala (2)
- Soikkola (2)
- Sulkava (2)
- Enontekiö (1)
- Etelä-Karjala (1)
- Evijärvi (1)
- Heinjoki (1)
- Hietamäki (1)
- Huittinen (1)
- Hyrynsalmi (1)
- Iisalmi (1)
- Joutsa (1)
- Kangasniemi (1)
- Karjala Tl. (1)
- Kerimäki (1)
- Keski-Inkeri (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kiiminki (1)
- Kittilä (1)
- Kontiolahti (1)
- Kuopio (1)
- Kurkijoki (1)
- Laitila (1)
- Lapinlahti (1)
- Lemi (1)
- Lokalahti (1)
…ja veel 31 kohta
- Mynämäki (1)
- Nilsiä (1)
- Nurmes (1)
- Nyskoga (1)
- Paavola (1)
- Paltamo (1)
- Peräseinäjoki (1)
- Porajärvi (1)
- Pyhäjoki (1)
- Pyhämaa (1)
- Pyhäranta (1)
- Rantasalmi (1)
- Rautjärvi (1)
- Rukajärvi (1)
- Räisälä (1)
- Sahalahti (1)
- Savitaipale (1)
- Savonranta (1)
- Seiskari (1)
- Skuoritsa (1)
- Spankkova (1)
- Suojärvi (1)
- Suomusjärvi (1)
- Taivassalo (1)
- Tuutari (1)
- Tyrvää (1)
- Uhtua (1)
- Uukuniemi (1)
- Uusikirkko Tl. (1)
- Venjoki (1)
- Vuokkiniemi (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1810. aastad | 3 |
| 1830. aastad | 2 |
| 1840. aastad | 22 |
| 1850. aastad | 29 |
| 1860. aastad | 2 |
| 1870. aastad | 3 |
| 1880. aastad | 49 |
| 1890. aastad | 26 |
| 1900. aastad | 19 |
| 1910. aastad | 22 |
| 1920. aastad | 6 |
| 1930. aastad | 7 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Velloin on venosen seppä, SKVR IV1 484. — Tyrö
- Käin mä päivän, vestin lauvan, SKVR XIII1 210. — Uusikirkko Vpl.
- Neito kasvo Saksan moassa SKVR XIII1 207. — Sakkola
- Aij on meitä veljeksiä, SKVR V1 108. — Vuole
- Jumala venoja vesti, SKVR III1 727. — Narvusi
- Läksin höyty höytymää, SKVR V1 13. — Lempaala
- Tuo veno moni tapainen, SKVR IV1 1348. — Serepetta
- Onkos poikia omia, SKVR V1 285. — Toksova
- Luulin lumen pitävän, SKVR IV1 826. — Kaprio
- Läkkä höyhe höytämeää, SKVR XIII1 209. — Pyhäjärvi Vpl.
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Iso härkä (The great ox)
- Hämeen ihmeet (Wonders of Häme)
- Ihmetupa (House of wonders)
- Juvalle meno (Journey to Juva)
- Venepuun etsintä (Search for boat timber)
- Löysin kultaisen omenan - kukon tappo (Found a Golden Apple — Killing the Rooster)
- Kurki kyntämässä (Crane Plowing)
- Pakeneva (The fleeing one)
- Olin nokka nuorra miessä (When I Was a Young Lad)
- Isäntä hirressä, emäntä orressa (Master on the gallows, mistress on the roost)
- Tuuti lasta Tuonelaan (Rock the child to Tuonela)
- Pentin linna (Pentti's castle)
- Kiusasin kivelle uida (I Tried Swimming on a Rock)
- Souda laiva Suomeen (Row the Ship to Finland)
- Oli meitä ennen paljon (There were many of us before)
- Emäntäni - tee mulle kakkarainen (Mistress of the house, make me a little cake)
- Luulin lumpehen pitävän (I thought the waterlily would hold)
- Tule tehdyille teloille (Come to the Ready Slipways)
- Meill ei kastu kaita kenkä (Our Narrow Shoes Stay Dry)
- En meroa kiitä, nielee miehet (I praise not the sea, it swallows men)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.