Vesi vanhin veljeksistä
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Water, eldest of brothers (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Loitsut (loitsud) › Sananlaskusynnyt |
|---|---|
| Laulud | 206 |
| Värsid | 3 709 |
| Kogumiskohad | 108 |
| Kogutud | 1810.–1930. aastatel |
| Kogujad | Kaarle Krohn · Samuli Paulaharju · Heikki Meriläinen · A. D. Neovius · Sakari Jouhki · Väinö Salminen · E. F. Rautell · M. A. Castrén · Iivana Marttini · Ahti Rytkönen |
| Laulikud | Miina Huovinen (8) · Larin Paraske (5) · Ort't'o Karvońe (4) · Elessei Val'okainen (2) · Erkki Hyvönen (2) · Hanna Kolho (2) · Kalle Tapani (2) · Malanje Seppäne (2) · Pekka Heikkinen (2); kokku 131 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
1849. aasta Kalevalas: 3. runo, värsid 199–210; 9. runo, värsid 29–32
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Sananlaskuruno, joka luettelee erilaisten luonnonilmiöiden, elementtien ja kulttuurituotteiden ikäjärjestystä. Tyypillisin on muoto "Vesi vanhin veljeksistä, tuli nuorin tyttäristä, rauta kerran keskimmäinen". Muita vanhimmiksi mainittuja ovat kosken kuohu voiteista, puulöyly puhelijoista, mätäs tai aho maista, tiainen tai korppi linnuista, karhu metsän eläimistä, sisilisko maan madoista, Jumala parantajista, luoja loitsijoista, Jeesus vapahtajista, suola suuruksista, pata astiosta, kirnumäntä tarpomista, vata pyydyksistä, kiiski tai ahven kaloista, paju, kataja tai honka puista, kyy käärmeistä, kokko linnuista, Aatami ihmisistä ja kalma kaikista. Teksti esiintyy sekä itsenäisenä tekstinä että loitsuissa synnyn funktiossa tai osana laajempaa syntyä. Parannussanoissa (esim. kylvetys- ja voitelusanoissa) ja Löylyn luvussa vesi voidaan mainita vanhimmaksi voiteista. Teksti on poimittu koko loitsustosta sekä sananlaskurunoista.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Suomussalmi (14)
- Vuokkiniemi (8)
- Kittilä (7)
- Pudasjärvi (7)
- Kontokki (6)
- Lempaala (5)
- Porajärvi (5)
- Suistamo (5)
- Kiimaisjärvi (4)
- Repola (4)
- Ilomantsi (3)
- Kaavi (3)
- Kestilä (3)
- Kitee (3)
- Kärsämäki (3)
- Pielisjärvi (3)
- Pihtipudas (3)
- Pyhäntä (3)
- Reisjärvi (3)
- Sodankylä (3)
- Alajärvi (2)
- Etelä-Savo (2)
- Haapajärvi (2)
- Junosuvanto (2)
- Kortesjärvi (2)
- Kuhmo (2)
- Lappajärvi (2)
- Multia (2)
- Nivala (2)
- Nurmes (2)
- Pajala (2)
- Pielavesi (2)
- Pyhäjärvi Ol. (2)
- Rantasalmi (2)
- Räisälä (2)
- Sakkola (2)
- Simo (2)
- Sotkamo (2)
- Tohmajärvi (2)
- Turtola (2)
- Täräntö (2)
- Uhtua (2)
- Vihanti (2)
- Alatornio (1)
- Haapavesi (1)
- Hailuoto (1)
- Halsua (1)
- Hiitola (1)
- Hyrynsalmi (1)
- Joroinen (1)
- Jukkasjärvi (1)
- Juva (1)
- Jyväskylä mlk (1)
- Jällivaara (1)
- Jääski (1)
- Kajaani mlk (1)
- Kangaslampi (1)
- Kaprio (1)
- Kempele (1)
- Kiestinki (1)
…ja veel 48 kohta
- Kiihtelysvaara (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kivijärvi (1)
- Koivisto (1)
- Kolari (1)
- Konginkangas (1)
- Kontiolahti (1)
- Korpiselkä (1)
- Kurkijoki (1)
- Kuusamo (1)
- Luumäki (1)
- Muonio (1)
- Narvusi (1)
- Nordkapp (1)
- Oulujoki (1)
- Paavola (1)
- Parikkala (1)
- Perho (1)
- Pieksämäki (1)
- Piippola (1)
- Pistojärvi (1)
- Pohjois-Pohjanmaa (1)
- Pohjois-Savo (1)
- Puolanka (1)
- Pyhäjoki (1)
- Pyhäjärvi Vpl. (1)
- Rautavaara (1)
- Revonlahti (1)
- Rovaniemi (1)
- Rääkkylä (1)
- Saarijärvi (1)
- Savitaipale (1)
- Sievi (1)
- Skuoritsa (1)
- Soini (1)
- Sonkajärvi (1)
- Suojärvi (1)
- Suomenniemi (1)
- Suonenjoki (1)
- Taivalkoski (1)
- Tervola (1)
- Urjala (1)
- Uusikirkko Vpl. (1)
- Varpaisjärvi (1)
- Vieljärvi (1)
- Viena (1)
- Vieremä (1)
- Vimpeli (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1810. aastad | 2 |
| 1820. aastad | 4 |
| 1830. aastad | 4 |
| 1840. aastad | 11 |
| 1850. aastad | 9 |
| 1870. aastad | 5 |
| 1880. aastad | 56 |
| 1890. aastad | 34 |
| 1900. aastad | 22 |
| 1910. aastad | 23 |
| 1920. aastad | 13 |
| 1930. aastad | 22 |
| aasta märkimata | 1 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Oi sinua, rauta raukka, SKVR I4 153. — Suomussalmi
- Tuli on nuorin tyttäristä, SKVR I3 2040. — Vuokkiniemi
- Vesi vanhin veljeksistä. SKVR XII1 3708. — Kittilä
- Tee tuli tehottomaksi, SKVR XII1 4628. — Pudasjärvi
- Pilvi on hitto Hiien vaimo, SKVR I4 137. — Kontokki
- Ves on vanhin veljeksist, SKVR V3 1339. — Lempaala
- Vezi on vańhin velleksistä, SKVR II 686. — Porajärvi
- Vesi on vanhin veljeksistä, SKVR VII3 loitsut 619. — Suistamo
- Susi juoksi suota myöten, SKVR I4 130. — Kiimaisjärvi
- Tulta tunge sukkahas, SKVR II 631. — Repola
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Tulen sanat | 64 |
| Tulen synty | 21 |
| Vedestä tarttuu | 13 |
| Raudan sanat | 10 |
| Raudan synty | 10 |
| Tulta käsiteltäessä | 10 |
| Kalmasta tarttuu | 8 |
| Puun sanat | 7 |
| Löylyn luku | 7 |
| Voiteen synty | 7 |
| Veden vihat haavasta | 7 |
| Verensulku | 6 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Tulipalossa (During a fire)
- Raudan sanat (Iron charm)
- Tulen synty (Origin of fire)
- Vuoresta veden synty (Origin of Water from the Mountain)
- Voiteen synty (Origin of ointment)
- Kylvetysvettä valmistettaessa (Preparing the bathing water)
- Raudan synty (Origin of iron)
- Löylyn synty (Origin of Sauna Steam)
- Veden synty (Origin of Water)
- Verensulku (Blood stopping charm)
- Sämpsä Pellervoinen
- Voiteen luku (Salve incantation)
- Puun synty (Origin of the Tree)
- Lypsäjän kädessä olevan haavan parantaminen (Healing the milkmaid's hand wound)
- Kalojen valituksia (Laments of the fish)
- Löylyn luku (Sauna steam charm)
- Sika ei sinistä tiedä (A Pig Knows Nothing of Blue)
- Vedetään nuottaa (Hauling the Seine)
- Ei tuli kivettä synny (No fire is born without stone)
- Nuotan synty (Origin of the Seine Net)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.