Kukon ja kanan saunamatka
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Rooster and hen's sauna trip (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Lastenrunot (lastelaulud) › Ketjurunot |
|---|---|
| Laulud | 239 |
| Värsid | 10 575 |
| Kogumiskohad | 116 |
| Kogutud | 1850.–1930. aastatel |
| Kogujad | Esko Aaltonen · Aukusti Salo · Eemeli Vihervaara · Halikon Toijalan kansakoulu · Vilho Saariluoma · Moision kansakoulu · Eemil Saarimaa · Reino Ollila · Jenny Maria Tallgren · Laina Hänninen |
| Laulikud | Edvard Laine (2) · Liatta (Lietsa) (2); kokku 147 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
Muinasjututüüp: ATU 2021 The Rooster and the Hen (võimalik seos keelemudeli hinnangul)
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Ketjuruno on hyvin samanlainen kaikilla alueilla sekä rakenteeltaan että sisällöltään. Yleisimmin runon alussa perustellaan vedenhakutarve: Kukko ja kana menevät saunaan eikä ole vettä. Vettä tarvitaan myös janoon (VIII) tai siksi, että kukko oli tukehtua, kun luu meni kurkkuun (X,1 2426). Joskus puuttuu vihta (XIV 1521). Kukko tai kana lähtee hakemaan vettä. Seuraa pyyntö- ja kielto- sekä anto- ja saantiketju, ks. myös Pakeneva. Kukko tai kana tuo vettä, mutta toinen on kuollut tai pyörtynyt. Voi päättyä myös onnellisesti: päästään kylpemään, pyörtynyt virkoaa tms.
Esimerkki tyypillisestä toisinnosta (VI2 6961): Kana mäni saunaan: Hyvä sauna, kaunis sauna, Anna mulle löylyä. En anna en anna ennenkuin tuot mulle vettä. Pyyntö ja kielto-, anto ja saanti -ketju: kaivolle ämpäri, trenkille rihmat, neitsyelle kengät, suutarille harjaksia, sialle mäskiä, prykärille jyviä, pellolle lantaa, tunkiolle hakoja, metsälle kirves, sepälle rautaa, Ruotsi hänelle rautaa anto. Ketju purkautuu: Kaivo hänelle vettä anto. Veden hän saunaan vei. Sauna hänelle löylyn anto. Siit kana meni kylpömään ja kuoli kiukaalle.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Hattula (11)
- Loppi (11)
- Tammela (8)
- Uskela (8)
- Hausjärvi (6)
- Pöytyä (6)
- Vihti (6)
- Asikkala (5)
- Jokioinen (5)
- Lempäälä (5)
- Nurmijärvi (5)
- Halikko (4)
- Hauho (4)
- Koski Hl (4)
- Laitila (4)
- Tuusula (4)
- Tyrvää (4)
- Askainen (3)
- Huittinen (3)
- Hämeenkyrö (3)
- Janakkala (3)
- Kokemäki (3)
- Nousiainen (3)
- Perniö (3)
- Pori (3)
- Renko (3)
- Salo (3)
- Sammatti (3)
- Vahto (3)
- Alastaro (2)
- Kuusjoki (2)
- Kylmäkoski (2)
- Laihia (2)
- Längelmäki (2)
- Merimasku (2)
- Mynämäki (2)
- Mäntsälä (2)
- Noormarkku (2)
- Pusula (2)
- Ruovesi (2)
- Sippola (2)
- Taivassalo (2)
- Tampere (2)
- Ylihärmä (2)
- Yläne (2)
- Anjala (1)
- Eräjärvi (1)
- Etelä-Karjala (1)
- Eurajoki (1)
- Harjavalta (1)
- Hollola (1)
- Honkajoki (1)
- Humppila (1)
- Hämeenlinna (1)
- Iitti (1)
- Ilmajoki (1)
- Inkoo (1)
- Joroinen (1)
- Jämsä (1)
- Kalvola (1)
…ja veel 56 kohta
- Kankaanpää (1)
- Karjala Tl. (1)
- Karuna (1)
- Kauhava (1)
- Kiikka (1)
- Korpilahti (1)
- Korpiselkä (1)
- Kullaa (1)
- Kuorevesi (1)
- Kurikka (1)
- Kustavi (1)
- Lammi (1)
- Lavia (1)
- Lemi (1)
- Lohja (1)
- Lokalahti (1)
- Luvia (1)
- Maaria (1)
- Merikarvia (1)
- Mouhijärvi (1)
- Muurla (1)
- Myrskylä (1)
- Nakkila (1)
- Nilsiä (1)
- Oripää (1)
- Orivesi (1)
- Paattinen (1)
- Paimio (1)
- Parkano (1)
- Pukkila (1)
- Punkalaidun (1)
- Pyhämaa (1)
- Pyhäranta (1)
- Rauma (1)
- Rautu (1)
- Ristiina (1)
- Rymättylä (1)
- Sahalahti (1)
- Sauvo (1)
- Siikainen (1)
- Simo (1)
- Sääksmäki (1)
- Teuva (1)
- Tottijärvi (1)
- Turku (1)
- Tyrväntö (1)
- Urjala (1)
- Uusikirkko Tl. (1)
- Valkeasaari (1)
- Vanaja (1)
- Vehmaa (1)
- Vesilahti (1)
- Viipuri mlk (1)
- Virrat (1)
- Ylöjärvi (1)
- Ypäjä (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1850. aastad | 5 |
| 1880. aastad | 16 |
| 1890. aastad | 26 |
| 1900. aastad | 28 |
| 1910. aastad | 136 |
| 1920. aastad | 12 |
| 1930. aastad | 16 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Kuks kukko kylpöön! SKVR IX1 2214. — Hattula
- Kuts kukko kylpömään, SKVR IX1 2233. — Loppi
- Kuts kukko kylpömään SKVR IX1 2199. — Tammela
- Kana pyysi piialta vettä. SKVR VIII 3311. — Uskela
- Kukko meni kylpömään, SKVR IX1 2244. — Hausjärvi
- Kukko ja kana meni vihtomaan, SKVR VIII 3326. — Pöytyä
- Kuts kukko kylpömään, SKVR XIV 1522. — Vihti
- Kukko meni kylpömään, SKVR IX1 2259. — Asikkala
- "Kukko ja kana meni kylpömään, SKVR IX1 2194. — Jokioinen
- Kana ja kukko meni saunaan SKVR X1 1449. — Lempäälä
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Samuli (Samel, Samppu) (Samuli (Samel, Samppu) — a man's name (Samuel))
- Pakeneva (The fleeing one)
- Pukin paimentaminen (Herding the billy goat)
- Tuu, tuu, tupakkirulla (Tuu, tuu, tobacco roll (lullaby))
- Suutari, tee minulle kengät - menen naimaan (Shoemaker, make me shoes — I'm off to marry)
- Kurki kyntämässä (Crane Plowing)
- Mikä kirkko? - Ryssän kirkko. (What Church? — The Russian's Church)
- Kukko hyppäsi saunan lauteelle (Rooster Jumped on the Sauna Bench)
- Isäntä hirressä, emäntä orressa (Master on the gallows, mistress on the roost)
- Hämeen ihmeet (Wonders of Häme)
- Anopin kylvettäminen (Bathing the mother-in-law)
- Suutari ja räätäli (The cobbler and the tailor)
- Lapsen maitohampaan lähtiessä (When the child loses a milk tooth)
- Eläinten pidot (Animals' feast)
- Ihmemaa (Wonderland)
- Ihmetupa (House of wonders)
- Kuts läks karja (The dog went with the herd)ERAB-i tüüp
- Kuts karja (The dog goes herding)ERAB-i tüüp
- Koer läheb karja (The Dog Goes to Herd)ERAB-i tüüp
- Meijän kylä oli sievä (Our Village Was Pretty)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.