Kättemaks sakstele
Laulutüüp Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) liigituses
Inglise keeles: Revenge against the lords (tõlge; arhiivis on tüübil ainult eestikeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Laulud ühiskondlikest vahekordadest (Laulud ühiskondlikest vahekordadest) › Mõis |
|---|---|
| Laulud | 555 |
| Värsid | 7 379 |
| Kogumiskohad | 108 |
| Kogutud | 1820.–1940. aastatel |
| Kogujad | Karl Voldemar Rosenstrauch · Richard Viidalepp (Viidebaum) · Jüri Välbe · Karl Viljak · Mihkel (Tori) Ostrov · Paul Ariste (Berg) · Enda Ennist · Peeter Penna · Julius Aleksander Rehberg (Reepärg) |
| Laulikud | Rõõt Meiel (3) · Anu Jürgenson (2) · Ello Peedo (2) · Gustaw Lauri (2) · Kristjan Haniball (2) · Leena Veski (2) · Liisa Gerben (2) · Mari Leius (2) · Mari Nirgi (2) · Mari Puskai (2) · Mari-Kai Kassakas (2) · Mihkel Eljas (2) · Taavet Ansip (2); kokku 276 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud ERAB-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul.
ERlA 1335 väga arvukate üleskirjutustega esindatud, ülemaaliselt tuntud laulutüüp. Esineb kahes redaktsioonis: A. Oleks minu olemine, paneksin härrad härgadeks — üleskirjutuste hulgalt arvukas, levikutihedus suurem Ida-Eestis, põhjarannikult lõunapiirini välja; B. Oleks minu olemine, paneksin saksad tööle — tuntud eelkõige Lääne- ja Edela-Eestis. Viimane redaktsioon seisab tõenäoliselt ühenduses lõuna-eestilise päritoluga sakste sajatuslauluga «Saagu saksad santima» (1336). Sageli tuleb ette ka mõlema redaktsiooni segunemisi (Lääne- ja Edela-Eestis ning Tartumaal).
Esineb liitumisi mitmete teiste mõisavastaste lauludega (eriti 1333 «Palve sakstele», 1312 «Mõisast pääsemine», 1434 «Kubjas põrgu!»), samuti laulude tsüklilist koondumist.
Omapärased on liitumised teiste fantaasiarikast mõttelendu osutavate nn. «oleks»-lauludega (näit. «Tall taeva all» — 702 ja 1889; mitmesugused «tehtud» hobused 298, 804; motiivi «Tuule tuba» — tav
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Jõhvi (20)
- Paistu (17)
- Viljandi (17)
- Ambla (16)
- Haljala (16)
- Peetri (15)
- Kolga-Jaani (14)
- Simuna (14)
- Suure-Jaani (14)
- Väike-Maarja (14)
- Laiuse (13)
- Tõstamaa (12)
- Vändra (12)
- Rapla (11)
- Halliste (10)
- Maarja-Magdaleena (10)
- Pilistvere (10)
- Põltsamaa (10)
- Saarde (10)
- Tarvastu (10)
- Torma (10)
- Vigala (10)
- Järva-Jaani (9)
- Karksi (9)
- Tori (9)
- Türi (9)
- Viru-Nigula (9)
- Järva-Madise (8)
- Koeru (8)
- Pöide (8)
- Risti (8)
- Vaivara (8)
- välismaa (8)
- Kadrina (7)
- Otepää (7)
- Palamuse (7)
- Harju-Jaani (6)
- Kodavere (6)
- Kose (6)
- Kursi (6)
- Pärnu (6)
- Reigi (6)
- Viru-Jaagupi (6)
- Häädemeeste (5)
- Iisaku (5)
- Jõelähtme (5)
- Karja (5)
- Kuusalu (5)
- Mustjala (5)
- Narva l. (5)
- Pühalepa (5)
- Sangaste (5)
- Tallinn (5)
- Urvaste (5)
- Äksi (5)
- Keila (4)
- Käina (4)
- Lüganuse (4)
- Märjamaa (4)
- Tartu (4)
…ja veel 48 kohta
- Anseküla (3)
- Helme (3)
- Juuru (3)
- Kaarma (3)
- Kihelkonna (3)
- Kullamaa (3)
- Nõo (3)
- Paide (3)
- Puhja (3)
- Pärnu l. (3)
- Pärnu-Jaagupi (3)
- Rõngu (3)
- Tartu-Maarja (3)
- Varbla (3)
- Viljandi l. (3)
- Anna (2)
- Audru (2)
- Emmaste (2)
- Hageri (2)
- Jüri (2)
- Karula (2)
- Karuse (2)
- Kihnu (2)
- Kõpu (2)
- Läänemaa (2)
- Martna (2)
- Muhu (2)
- Paide l. (2)
- Pärnumaa (2)
- Püha (2)
- Rannu (2)
- Saaremaa (2)
- Võnnu (2)
- Hanila (1)
- Harju-Madise (1)
- Jaani (1)
- Jämaja (1)
- Järvamaa (1)
- Kirbla (1)
- Lääne-Nigula (1)
- Mihkli (1)
- Põlva (1)
- Rakvere (1)
- Rakvere l. (1)
- Ridala (1)
- Rõuge (1)
- Valgamaa (1)
- Viljandimaa (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1820. aastad | 1 |
| 1840. aastad | 1 |
| 1860. aastad | 1 |
| 1870. aastad | 17 |
| 1880. aastad | 117 |
| 1890. aastad | 134 |
| 1900. aastad | 38 |
| 1910. aastad | 55 |
| 1920. aastad | 72 |
| 1930. aastad | 85 |
| 1940. aastad | 3 |
| aasta märkimata | 31 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Oleks minu olemine, ERA II 125, 333/4 (15) — Jõhvi
- Oles mul ollu meelevalda E 17581 (7) — Paistu
- Oleks minu olemine, ERA II 123, 281 (33) — Viljandi
- Saja vihma, kasta saksa, EÜS VII 1839/40 (20) — Ambla
- Oleks minu olemine E 35988 (32) — Haljala
- Oleks minu olemine E, StK 27, 69 (2) — Peetri
- Oleks minu olemine ERA II 141, 410/1 (5) — Kolga-Jaani
- Oleks minu olemine, ERA II 13, 145 (1) — Simuna
- Oleks minu olemine, ERA II 123, 484 (7) — Suure-Jaani
- Oleks minu olemine, EKS 19, 28 (32) — Väike-Maarja
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Palve sakstele | 28 |
| Kättemaksmine sakstele | 16 |
| Sillad soodele | 13 |
| Hirmus mõis | 11 |
| Sillad soile | 11 |
| Tuule tuba | 9 |
| Neiu linn | 9 |
| Imelik maja | 9 |
| Kättemaks | 8 |
| Kubjas, lase lõunale! | 7 |
| Palve kupjale | 6 |
| Sundija sulane | 6 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Tall taeva all (Stable under the sky)
- Oleks minu olemine (If only it were up to me)
- Tall (The stable)
- Sillad soodele (Bridges over the bogs)
- Tuule tuba (Room of the Wind)
- Imelik maja (The strange house)
- Hobu (Horse Song)
- Neiu linn (Maiden's town)
- Kurva kodu (Sorrowful home)
- Sadul (The Saddle)
- Sillad soile (Bridges across the Swamps)
- Soov (A wish)
- Saksad santima (Lords going begging)
- Endine heal (Former voice)
- Sillad soole (Bridges across the Swamp)
- Sõidaksin Sõõrumäele (I would ride to Sõõrumägi)
- Oleks mul raha (If Only I Had Money)
- Tinakirik (Tin church)
- Heinast hobu (Horse Made of Hay)
- Saagu saksad santima (Let the gentry go begging)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.