Kuoharin sanat
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Gelder's charm (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Loitsut (loitsud) › Karjan taudit |
|---|---|
| Laulud | 180 |
| Värsid | 2 829 |
| Kogumiskohad | 97 |
| Kogutud | 1700.–1930. aastatel |
| Kogujad | Kaarle Krohn · Samuli Paulaharju · Toivo Kaukoranta · Elias Lönnrot · A. I. Arwidsson · Christfrid Ganander · K. A. Gottlund · Heikki Meriläinen · D. E. D. Europaeus · K. Ekberg |
| Laulikud | Aleksanteri Ahlgrén (3) · Anna Liisa Remunen (2) · Juhana Heikki Repo (2) · Loviisa Suuronen (2) · Mikko Jauhiainen (2) · Nikolai Lindfors (2) · Pekka Makkonen (2) · Varpulan majatalon isäntä (2); kokku 100 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
1849. aasta Kalevalas: 9. runo, värsid 347–352; 15. runo, värsid 337–372; 15. runo, värsid 393–486
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Hevosta (joskus myös sonnia - I, IX) kuohitessa luettiin kuoharin sanat. Tyypillisiä aineksia ovat puukon kuvaus ("Puukko pilvistä putosi... jolla mulkkuja mutelen"), verensulkusanat, suonten sanat, erilaiset parannus-ja tietäjän sanat (avunpyynnöt, kipusanat, tulen sanat, voiteen sanat), raudan sanat sekä kateen sanat. Kuohari voi myös pyytää haltioilta lupaa ja maata toimilleen sekä nimetä itsensä ja kuohittavan ("Ruuna nimes"). Kirjallisperäisenä kehystyksenä esiintyy runo Väinämöisen veljenpoika (I, VI, IX, XII). Myös yhteyksiä seksuaalirunouteen on (X, XI). Kuoharin sanat ovat tyypillisesti lyhyitä, yksinomaan puukko-aihelmasta tai verensulkusanoista koostuvia loitsuja mutta toisinaan hyvinkin pitkiä moniaineksisia ketjuja, joissa tematisoidaan useita kuohittavaa eläintä uhkaavia vaaroja.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Saarijärvi (8)
- Pohjois-Pohjanmaa (5)
- Iisalmi (4)
- Karstula (4)
- Konginkangas (4)
- Kuusamo (4)
- Puolanka (4)
- Suonenjoki (4)
- Vuokkiniemi (4)
- Eräjärvi (3)
- Etelä-Savo (3)
- Heinävesi (3)
- Joroinen (3)
- Kainuu (3)
- Kangasniemi (3)
- Karttula (3)
- Kesälahti (3)
- Kontokki (3)
- Maaninka (3)
- Mäntyharju (3)
- Nurmes (3)
- Pielisjärvi (3)
- Pihtipudas (3)
- Pohjois-Savo (3)
- Etelä-Karjala (2)
- Heinola mlk (2)
- Kaavi (2)
- Kirvu (2)
- Kittilä (2)
- Kivijärvi (2)
- Kolari (2)
- Korpilahti (2)
- Kuhmo (2)
- Lemi (2)
- Leppävirta (2)
- Pieksämäki (2)
- Pohjois-Karjala (2)
- Puumala (2)
- Reisjärvi (2)
- Sahalahti (2)
- Savonlinna (2)
- Sonkajärvi (2)
- Suojärvi (2)
- Anjala (1)
- Haapavesi (1)
- Hartola (1)
- Ilomantsi (1)
- Impilahti (1)
- Inkoo (1)
- Juuka (1)
- Juva (1)
- Jyväskylä mlk (1)
- Karunki (1)
- Keitele (1)
- Kerimäki (1)
- Keuruu (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kontiolahti (1)
- Kuolemajärvi (1)
- Kuopio (1)
…ja veel 37 kohta
- Kyyjärvi (1)
- Lappee (1)
- Laukaa (1)
- Lestijärvi (1)
- Liperi (1)
- Längelmäki (1)
- Muhos (1)
- Muuruvesi (1)
- Njebelitsa (1)
- Orimattila (1)
- Parikkala (1)
- Perho (1)
- Pistojärvi (1)
- Pudasjärvi (1)
- Pulkkila (1)
- Pyhäntä (1)
- Rantasalmi (1)
- Rautalampi (1)
- Rautu (1)
- Ristiina (1)
- Simo (1)
- Sodankylä (1)
- Somerniemi (1)
- Sotkamo (1)
- Sysmä (1)
- Säyneinen (1)
- Sääksmäki (1)
- Taivalkoski (1)
- Toholampi (1)
- Toksova (1)
- Uhtua (1)
- Vehkalahti (1)
- Vieremä (1)
- Viitasaari (1)
- Virtasalmi (1)
- Vittanki (1)
- Ylikiiminki (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1700. aastad | 1 |
| 1780. aastad | 7 |
| 1800. aastad | 1 |
| 1810. aastad | 9 |
| 1820. aastad | 6 |
| 1830. aastad | 12 |
| 1840. aastad | 7 |
| 1850. aastad | 4 |
| 1860. aastad | 2 |
| 1870. aastad | 1 |
| 1880. aastad | 36 |
| 1890. aastad | 19 |
| 1900. aastad | 11 |
| 1910. aastad | 26 |
| 1920. aastad | 14 |
| 1930. aastad | 24 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Väinämöisen veljenpoika SKVR IX4 1211. — Saarijärvi
- Etelätär Neiti nuori, SKVR XII2 7443. — Pohjois-Pohjanmaa
- En koske omin käsin, SKVR VI2 5307. — Iisalmi
- "Puukko pilvistä putosi SKVR IX4 1219. — Karstula
- Puukko pilvistä putosi, SKVR IX4 1207. — Konginkangas
- Elä, poika, potki polviasi, SKVR XII2 7471. — Kuusamo
- Otan orriin tallista, SKVR XII2 7460. — Puolanka
- Seiso verj niinkun seinä, SKVR VI2 5292. — Suonenjoki
- Minä lujaxi lupoan, SKVR I4 1713. — Vuokkiniemi
- Seiso veri niinkuin seinä, SKVR X2 4076. — Eräjärvi
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Verensulku (Blood stopping charm)
- Raudan sanat (Iron charm)
- Vitsari ja Kööpeli (Vitsari and Kööpeli)
- Sikoja salvettaessa (When Castrating the Pigs)
- Päästä piru pinteestä (Free the devil from his predicament)
- Raudan synty (Origin of iron)
- Tulen sanat (Fire charm)
- Lapsia pelotellaan (Frightening Children)
- Eläimen verensulkusanat (Blood-stopping charm for animals)
- Kateen sanat (Envy incantation)
- Polvenhaava (Knee wound)
- Raudan lumous (Iron enchantment)
- Tuolta tulevat kuoharit (Here Come the Gelders)
- Nenän vuodossa (Nosebleed Charm)
- Lehmän potkimisen estäminen lypsettäessä (Preventing the Cow from Kicking While Milking)
- Valtuutus (Words of Authority)
- Melkein on meressä vettä (There's Plenty of Water in the Sea)
- Elättiketun kadehtijaa vastaan (Against the Envier of the Pet Fox)
- Vuoresta veden synty (Origin of Water from the Mountain)
- Tulen synty (Origin of fire)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.