Nari
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Creaking-wrist charm (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Loitsut (loitsud) › Tautiloitsut |
|---|---|
| Laulud | 273 |
| Värsid | 749 |
| Kogumiskohad | 114 |
| Kogutud | 1850.–1930. aastatel |
| Kogujad | L. Kaukamaa · Niilo Kallio · Eemeli Vihervaara · Martti Mattila · V. J. Kallio · Vilho Saariluoma · Aukusti Salo · T. Pohjankanervo · Mimmi Hakalehto · K. V. Pettersson |
| Laulikud | Karoliina Hjerppe (4) · Efraim Nummelin (2) · Esaias Itävaara (2) · Freedriika Fimperi (2) · Gustava Gustafsson (2) · Gustava Pavén (2) · Johan Fredrik Enkel (2) · Juho Pukkila (2) · Karoliina Rekola (2) · Klaara Johansson (2) · Kustaa Ranta (2) · Sofia Mikkola (2) · T. V. Iitu (2); kokku 173 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Narin (nurrin, narun, närin, narrin), ranteen kipeytymistä ja nivelten narinaa aiheuttavan taudin loitsu on tyypillisesti kaikilla alueilla samanlainen. Lyhyt dialogiloitsu noudattaa kaavaa "Mitä hakkaat? - Naria hakkaan". Naria hakataan, poltetaan, tapetaan, nostetaan, salvetaan jne. Mahdollisia lisiä ovat narille suunnatut kehotuksen poistua (koska kartano palaa). Loitsu voi olla myös lyhyt kuvaus tiellä juoksevasta narista.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Karvia (15)
- Kankaanpää (10)
- Kokemäki (8)
- Somero (7)
- Mouhijärvi (6)
- Vihti (6)
- Viljakkala (6)
- Isojoki (5)
- Kuru (5)
- Noormarkku (5)
- Perniö (5)
- Saarijärvi (5)
- Askainen (4)
- Eurajoki (4)
- Kauvatsa (4)
- Koivisto (4)
- Pihtipudas (4)
- Pori (4)
- Uskela (4)
- Uusikirkko Vpl. (4)
- Halikko (3)
- Korpilahti (3)
- Kärkölä (3)
- Laihia (3)
- Loppi (3)
- Piikkiö (3)
- Pyhäranta (3)
- Ruovesi (3)
- Virrat (3)
- Yläne (3)
- Alastaro (2)
- Angelniemi (2)
- Askola (2)
- Hankasalmi (2)
- Hattula (2)
- Hauho (2)
- Helsinki (2)
- Honkajoki (2)
- Hämeenkyrö (2)
- Hämeenlinna (2)
- Ikaalinen (2)
- Ilmajoki (2)
- Kalvola (2)
- Keuruu (2)
- Kuhmoinen (2)
- Kuorevesi (2)
- Lapinjärvi (2)
- Lehtimäki (2)
- Lieto (2)
- Längelmäki (2)
- Merikarvia (2)
- Merimasku (2)
- Muurla (2)
- Narvusi (2)
- Paimio (2)
- Parkano (2)
- Perho (2)
- Pertteli (2)
- Pusula (2)
- Rautalampi (2)
…ja veel 54 kohta
- Salo (2)
- Sammatti (2)
- Siikainen (2)
- Soini (2)
- Somerniemi (2)
- Sääksmäki (2)
- Tammela (2)
- Teuva (2)
- Tottijärvi (2)
- Tyrvää (2)
- Uusikirkko Tl. (2)
- Velkua (2)
- Veteli (2)
- Ylöjärvi (2)
- Halsua (1)
- Harjavalta (1)
- Heinola (1)
- Huittinen (1)
- Iitti (1)
- Isokyrö (1)
- Jalasjärvi (1)
- Jokioinen (1)
- Joutsa (1)
- Jyväskylä (1)
- Jämijärvi (1)
- Kauhava (1)
- Kaustinen (1)
- Kiikala (1)
- Kiikka (1)
- Kiukainen (1)
- Kivennapa (1)
- Konginkangas (1)
- Koski Hl (1)
- Kustavi (1)
- Laitila (1)
- Lammi (1)
- Lappee (1)
- Maaria (1)
- Marttila (1)
- Moloskovitsa (1)
- Mynämäki (1)
- Nakkila (1)
- Nastola (1)
- Orimattila (1)
- Oripää (1)
- Pielavesi (1)
- Pihlajavesi (1)
- Pyhäjärvi Ul (1)
- Renko (1)
- Suomusjärvi (1)
- Teisko (1)
- Tuulos (1)
- Vesanto (1)
- Vuoksenranta (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1850. aastad | 1 |
| 1870. aastad | 1 |
| 1880. aastad | 28 |
| 1890. aastad | 31 |
| 1900. aastad | 41 |
| 1910. aastad | 102 |
| 1920. aastad | 16 |
| 1930. aastad | 53 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Menep_poih nari, SKVR X2 3547. — Karvia
- "Narin kerä, SKVR X2 3532. — Kankaanpää
- "Mitäs nostat?" SKVR X2 3510. — Kokemäki
- Poltan poltan SKVR IX3 337. — Somero
- "Mitäs hakkaat?" SKVR X2 3524. — Mouhijärvi
- "Hakkaan, hakkaan. SKVR XIV 2363. — Vihti
- Nari juoksee pitkin tietä SKVR X2 3544. — Viljakkala
- Mitäs hakkaat? SKVR XI 895. — Isojoki
- Mitäs poltat? SKVR X2 3569. — Kuru
- Mitä suljet? Narria SKVR X2 3495. — Noormarkku
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Niukahduksen historiola | 2 |
| Niukahdus | 2 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Näärännäppy (Eye stye charm)
- Hakkaan hakkaan. Millä mä hakkaan? (I chop, I chop—what do I chop with?)
- Harakka istui aidalla - luki niitä näitä - viisitoista kymmentä (Magpie on the fence counting)
- Paise (Boil charm)
- Kipusanoja (Pain charms)
- Painajainen (Nightmare)
- Karjan suojeleminen noidilta (Protecting cattle from witches)
- Hammastauti (Toothache charm)
- Syylä (Wart charm)
- Verensulku (Blood stopping charm)
- Raudan synty (Origin of iron)
- Leini lehmän utareissa (Leini in the cow's udders)
- Paran omistajan rankaiseminen (Punishing the para spirit's owner)
- Pillintekijän toivotus (Pipe Maker's Blessing)
- Tontuille (For the household sprites)
- Kierto- eli punatauti (Gripes or Dysentery)
- Riihitonttu (Threshing barn spirit)
- Rupi (Scab healing charm)
- Sulane puid raiumas (Farmhand chopping wood)ERAB-i tüüp
- Pandi paju raiuma (Sent to Chop Willows)ERAB-i tüüp
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.