Rikka silmässä
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Charm for a speck in the eye (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Loitsut (loitsud) › Tautiloitsut |
|---|---|
| Laulud | 391 |
| Värsid | 3 884 |
| Kogumiskohad | 119 |
| Kogutud | 1780.–1930. aastatel |
| Kogujad | Kaarle Krohn · Väinö Kaukonen · K. A. Gottlund · Samuli Paulaharju · Antti Rytkönen · Väinö Salminen · Ahti Rytkönen · P. Ollilainen · Heikki Meriläinen · M. Nurmio |
| Laulikud | Antti Hartikainen (3) · Juhana Pöyhönen (3) · Juho Urpilainen (3); kokku 276 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Siikasen, silmään (joskus kurkkuun) tarttuvan rikan tai vihneen loitsujen tyypilliset ainekset ovat puhuttelut, syntyaihelmat ja karkotussanat. Siikasta puhutellaan pihan ja pellon rikaksi. Siikaselle tyypillisiin karkotussanoihin kuuluvat aihelmat Edessäsi salo synkkä, takanasi lieto meri sekä Kuu on noussut, päivä noussut, sinä vielä nousematta. Rikan irtoamista saatetaan vauhdittaa tyypillisesti synnytyskipujen loitsuissa esiintyvillä liukastussanoilla (Nouda kiiskeltä kinoa, mateelta nuljaskaa). Useilla alueilla esiintyy varsinaisten Siikasen sanojen lisäksi myös muunlaisia lyhyitä loitsuja, joilla on poistettu rikkoja silmästä - esimerkkinä aihelma Sika/Susi meni silmään, tule karhu nostamaan (II, III, XIII).
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Sonkajärvi (17)
- Nurmes (14)
- Pihtipudas (14)
- Kaavi (13)
- Kivijärvi (13)
- Sotkamo (12)
- Varpaisjärvi (12)
- Pielisjärvi (11)
- Rautavaara (11)
- Karstula (10)
- Kontiolahti (10)
- Saarijärvi (9)
- Kestilä (8)
- Nilsiä (8)
- Kiuruvesi (7)
- Ilomantsi (6)
- Juuka (6)
- Juva (6)
- Reisjärvi (6)
- Iisalmi (5)
- Joroinen (5)
- Paavola (5)
- Pielavesi (5)
- Pyhäjärvi Ol. (5)
- Pyhäntä (5)
- Tuupovaara (5)
- Viitasaari (5)
- Eno (4)
- Kiihtelysvaara (4)
- Kuhmo (4)
- Liperi (4)
- Paltamo (4)
- Rantasalmi (4)
- Tohmajärvi (4)
- Valtimo (4)
- Vuokkiniemi (4)
- Östmark (4)
- Brandval (3)
- Haapavesi (3)
- Heinävesi (3)
- Karttula (3)
- Kontokki (3)
- Kuusjärvi (3)
- Nyskoga (3)
- Pohjois-Pohjanmaa (3)
- Polvijärvi (3)
- Etelä-Karjala (2)
- Hankasalmi (2)
- Kiiminki (2)
- Kittilä (2)
- Kärsämäki (2)
- Leppävirta (2)
- Maaninka (2)
- Multia (2)
- Narvusi (2)
- Pieksämäki (2)
- Piippola (2)
- Rautalampi (2)
- Suonenjoki (2)
- Säyneinen (2)
…ja veel 59 kohta
- Tolmačču (2)
- Tuusniemi (2)
- Uusikirkko Vpl. (2)
- Etelä-Savo (1)
- Fryksände (1)
- Grue Finnskog (1)
- Haukipudas (1)
- Helsinki (1)
- Häme (1)
- Ii (1)
- Impilahti (1)
- Jyväskylä (1)
- Kainuu (1)
- Kangasniemi (1)
- Keitele (1)
- Kerimäki (1)
- Kesälahti (1)
- Kiestinki (1)
- Kivennapa (1)
- Konginkangas (1)
- Koprina (1)
- Kuopio (1)
- Kuopio mlk (1)
- Lapinlahti (1)
- Lekvattnet (1)
- Lestijärvi (1)
- Liminka (1)
- Metsäpirtti (1)
- Metsäsuomalaisten alue (1)
- Mikkeli mlk (1)
- Nivala (1)
- Orimattila (1)
- Oulu (1)
- Parkano (1)
- Perho (1)
- Pohjois-Karjala (1)
- Pohjois-Savo (1)
- Porvoo mlk (1)
- Pudasjärvi (1)
- Pyhäjärvi Vpl. (1)
- Räisälä (1)
- Rääkkylä (1)
- Sievi (1)
- Soanlahti (1)
- Suistamo (1)
- Säfsnäs (1)
- Säkkijärvi (1)
- Säräisniemi (1)
- Södra Finnskoga (1)
- Tammela (1)
- Tervo (1)
- Teuva (1)
- Tyrnävä (1)
- Täräntö (1)
- Uhtua (1)
- Utajärvi (1)
- Viipuri (1)
- Virrat (1)
- Virtasalmi (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1780. aastad | 1 |
| 1800. aastad | 2 |
| 1810. aastad | 8 |
| 1820. aastad | 7 |
| 1830. aastad | 8 |
| 1840. aastad | 4 |
| 1850. aastad | 9 |
| 1870. aastad | 4 |
| 1880. aastad | 171 |
| 1890. aastad | 65 |
| 1900. aastad | 21 |
| 1910. aastad | 34 |
| 1920. aastad | 11 |
| 1930. aastad | 45 |
| aasta märkimata | 1 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Siikanen (sinun nimesi, SKVR VI1 3680. — Sonkajärvi
- Siikanen, sileä poika, SKVR VII3 loitsut 578. — Nurmes
- Siikanen sinun nimesi, SKVR IX4 978. — Pihtipudas
- Siikanen sinun nimes, SKVR VII3 loitsut 524. — Kaavi
- Siikanen sinun nimesi, SKVR IX4 960. — Kivijärvi
- Siikanen sinun nimesi, SKVR XII1 4443. — Sotkamo
- Siikanen sinun nimesi, SKVR VI1 3655. — Varpaisjärvi
- Pyhä rikka, pellon rikka, SKVR VII3 loitsut 592. — Pielisjärvi
- Siikanen sinun nimesi, SKVR VII3 loitsut 564. — Rautavaara
- Piika mäni riistä ripsumaan, SKVR IX4 950. — Karstula
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Siikasen synty | 97 |
| Kolme on koskea kovoa | 2 |
| Viljan synty | 2 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Taikinan kohotus (Dough-Rising Charm)
- Puun sanat (Tree charm)
- Kiven vihat (Stone's wrath)
- Kärpän synty (Origin of the stoat)
- Läävämato (Barn worm charm)
- Sammakon synty (Origin of the Frog)
- Tikku sormesta (Splinter from the finger)
- Läävämadon synty (Origin of the Barn Worm)
- Synnytys (Childbirth charm)
- Sammakon jälki (Frog's mark)
- Kärpän pureman parantaminen lehmästä (Healing a cow from a stoat bite)
- Hammastauti (Toothache charm)
- Karjan päästäminen metsänpeitosta (Freeing cattle from the forest's cover)
- Valtuutus (Words of Authority)
- Pistos (Stabbing pain charm)
- Raudan synty (Origin of iron)
- Rupi (Scab healing charm)
- Kehrätkäämme silkkilankaa (Let us spin silk thread)
- Vasikan nimeäminen (Naming the calf)
- Oluen valmistus (Beer brewing)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.