Ema haual
Laulutüüp Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) liigituses
Inglise keeles: At mother's grave (tõlge; arhiivis on tüübil ainult eestikeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Murelaulud (Murelaulud) › Vaeslaps |
|---|---|
| Laulud | 1 124 |
| Värsid | 37 756 |
| Kogumiskohad | 110 |
| Kogutud | 1860.–1940. aastatel |
| Kogujad | Karl Voldemar Rosenstrauch · Karl Viljak · Mihkel (Tori) Ostrov · Gustav Vilberg (Vilbaste) · Oskar Philipp Kallas · Richard Viidalepp (Viidebaum) · Peeter Penna · Jüri Välbe · Helene Maasen-Varik · Hans Siimer |
| Laulikud | Ell Ilves (3) · Elts Rookmann (3) · Okse Tanilowitz (3); kokku 479 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud ERAB-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul.
ERlA 1601. Ema haual: laulutüüp «Ema haual» on mitte ainult kõige populaarsem vaeslapselaul, vaid üldse üks armastatumaid ja levinumaid laule kogu meie regivärsilises laulurepertuaaris. Üleskirjutatud variantide arvu poolest on see üks rekordtüüpe (1000 variandi ümber). Laulu levik on ülemaaline. Seejuures osutab suuremat esinemissagedust maa ida- ja keskosa — rannakihelkondadest kuni lõunapiirini välja. Lääne-Eestist (eriti aga loodest — Lääne-Harjumaalt, Läänemaalt ja Hiiu saarelt) on üleskirjutusi hõredalt.
Laialdase leviku ja suure esinemissagedusega käib kaasas laulu suur sisuline mitmekesisus. Laulul on kaks põhilist lokaalredaktsiooni, üks neist (A) on levinud valdavalt maa põhja-, teine lõunaosas. Peamine sisu ja nii-öelda «tegevuskoht» on mõlemal redaktsioonil ühine — vaeslaps (~vaeslapsed) kurdab ema (~isa, vanemate, sugulaste) haual oma mahajäetuse, vanemate hoole ja armastuse puudumise pärast, keelitades surnud ema (~isa~ema, isa)
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Karksi (46)
- Haljala (42)
- Halliste (39)
- Tarvastu (38)
- Paistu (33)
- Helme (32)
- Viljandi (32)
- Kadrina (31)
- Kolga-Jaani (30)
- Rõuge (29)
- Kuusalu (26)
- Ambla (25)
- Tõstamaa (24)
- Otepää (22)
- Põltsamaa (21)
- Türi (21)
- Väike-Maarja (21)
- Sangaste (20)
- Palamuse (19)
- Pärnu-Jaagupi (19)
- Suure-Jaani (18)
- välismaa (17)
- Maarja-Magdaleena (16)
- Peetri (16)
- Puhja (16)
- Vändra (16)
- Jüri (15)
- Pilistvere (15)
- Setumaa (15)
- Urvaste (15)
- Järva-Jaani (14)
- Räpina (14)
- Simuna (14)
- Laiuse (13)
- Pärnu (13)
- Torma (13)
- Viru-Jaagupi (13)
- Viru-Nigula (13)
- Audru (12)
- Hanila (12)
- Hargla (12)
- Harju-Jaani (12)
- Järva-Madise (12)
- Tori (12)
- Jõhvi (11)
- Kihnu (11)
- Koeru (11)
- Kose (11)
- Lüganuse (11)
- Muhu (11)
- Põlva (11)
- Saarde (11)
- Vaivara (11)
- Jõelähtme (10)
- Kanepi (10)
- Varbla (10)
- Võnnu (10)
- Karuse (8)
- Vigala (8)
- Häädemeeste (7)
…ja veel 50 kohta
- Karula (7)
- Kodavere (7)
- Pöide (7)
- Rakvere (7)
- Tartu (7)
- Viljandi l. (7)
- Äksi (7)
- Märjamaa (6)
- Vastseliina (6)
- Paide (5)
- Rõngu (5)
- Tallinn (5)
- Juuru (4)
- Kambja (4)
- Martna (4)
- Mustjala (4)
- Narva l. (4)
- Nõo (4)
- Rannu (4)
- Valga (4)
- Viljandimaa (4)
- Anna (3)
- Harju-Madise (3)
- Kursi (3)
- Kärla (3)
- Kõpu (3)
- Lihula (3)
- Lääne-Nigula (3)
- Läänemaa (3)
- Mihkli (3)
- Rapla (3)
- Risti (3)
- Tartu-Maarja (3)
- Võru l. (3)
- Iisaku (2)
- Jämaja (2)
- Kaarma (2)
- Rakvere l. (2)
- Anseküla (1)
- Hageri (1)
- Harjumaa (1)
- Jaani (1)
- Kirbla (1)
- Paide l. (1)
- Pühalepa (1)
- Saaremaa (1)
- Tartumaa (1)
- Valgamaa (1)
- Virumaa (1)
- Võrumaa (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1860. aastad | 9 |
| 1870. aastad | 65 |
| 1880. aastad | 261 |
| 1890. aastad | 353 |
| 1900. aastad | 69 |
| 1910. aastad | 123 |
| 1920. aastad | 97 |
| 1930. aastad | 80 |
| 1940. aastad | 8 |
| aasta märkimata | 59 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Meie katsi vaestalasta ERA II 78, 89/91 (12) — Karksi
- Meie kaksi vaestalasta, E 11627/8 — Haljala
- Emakene, ennekene! ERA II 24, 347/9 (1) — Halliste
- Hakkas hame hargunema E 17280/1 (19) — Tarvastu
- Istu maha hengamaie, E 13893/5 (1) — Paistu
- Mis ma kaeban vaenelapsi, E 55413/4 — Helme
- Ära'p mul ema surenu. ERA II 123, 228/32 (18) — Viljandi
- Söödan muru mullikalle EÜS IX 1122 (63) — Kadrina
- Oh me kaksi vaestalasta, AES, MT 163, 10/12 (6) — Kolga-Jaani
- Noor ma olli, es ma tiia, E 17623/4 (11) — Rõuge
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Vara vaeslapseks | 47 |
| Ema ja armud | 37 |
| Kaks vaeslast | 28 |
| Ema arm | 26 |
| Vara vaeseks | 24 |
| Kasvatus asjatu | 6 |
| Kasvatus asjata | 6 |
| Surma sajatus | 6 |
| Avanenud hauad | 6 |
| Nutust järv | 5 |
| Imelik maja | 5 |
| Ema õpetus | 5 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Ema haud (Mother's Grave)
- Eide haual (At mother's grave)
- Avanenud hauad (The opened graves)
- Avatud haud (The open grave)
- Pole isa olnudki - ema haual (Never had a father — at mother's grave)
- Kaks vaeslast (Two Orphans)
- Vanamehe kohus surra (Old man's duty to die)
- Vara vaeseks (Orphaned Young)
- Vara vaeslapseks (Too soon an orphan)
- Ema haual (isa haual) (At mother's grave (father's grave))
- Pole isa olnudki (Never Had a Father at All)
- Laula, kuni elad! (Sing while you live!)
- Muru mulla peale (Grass upon the Soil)
- Arg kosija (The timid suitor)
- Laula, suukene (Sing, little mouth)
- Ema ja armud (Mother and her love)
- Kaks vaestlast (Two orphans)
- Suretamise sõnad (Words for causing death)
- Liiva sõel (Sand sieve)
- Nukumäng (Doll Game)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi (ERAB) tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.