Pakkasen sanat
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Frost charm (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Loitsut (loitsud) › Tautiloitsut |
|---|---|
| Laulud | 359 |
| Värsid | 4 107 |
| Kogumiskohad | 130 |
| Kogutud | 1700.–1930. aastatel |
| Kogujad | Kaarle Krohn · Samuli Paulaharju · A. A. Borenius · K. A. Gottlund · Elias Lönnrot · D. E. D. Europaeus · Christfrid Ganander · A. D. Neovius · Ahti Rytkönen · A. I. Arwidsson |
| Laulikud | Larin Paraske (4) · Kaisa Vilhuinen (3); kokku 228 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
1849. aasta Kalevalas: 30. runo, värsid 143–298; 30. runo, värsid 345–352
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Kylmettymistä vastaan ja kylmettymisen parannukseksi luettujen pakkasen sanojen yleisin ja yksinkertaisin muoto on pakkasen puhuttelu ja kehotus kylmätä jotain muuta (soita, maita, kiviä) kuin ihmistä (kynsiä, jalkoja, ihoa). Pakkasen voimaa vähennetään vertauksella, jonka mukaan kylmää oli silloin, kun hyvin tunnetut kosket jäätyivät, vaimon käsi jäätyi taikinaan, hevosen tai koiran sikiö kohtuun jne. (I, II, VI, VII, XI, XII, XIII). Samaa vertausta voidaan käyttää myös pakkaselle osoitettuna kehotuksena. Pakkasta vastaan suunnataan lämmön mielikuvia: kiveltä keritään villat, tulta tungetaan sukkiin, kesä tehdään keskelle rekeä, apurihahmoa pyydetään lähettämään lämmintä utua. Tyypillisintä pakkasen sanoissa käytettyä yleistä loitsuaihelmistoa ovat voiteen sanat. Myös itse pakkanen voidaan kuvata voiteiden antajana: tämä harvinainen aihelma kuvaa pakkasen pojan kääntymässä ilmansuunnasta toiseen, kuun nousemassa kehälleen, taivaankaaren jäätymässä, ja kuun sekä voin muruset voideaineksina (VII, X).
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Pihtipudas (13)
- Kivijärvi (12)
- Ilomantsi (11)
- Vuokkiniemi (11)
- Suistamo (9)
- Suomussalmi (9)
- Etelä-Savo (8)
- Kontokki (8)
- Lempaala (8)
- Repola (8)
- Pohjois-Pohjanmaa (7)
- Sotkamo (7)
- Ilmajoki (6)
- Kitee (6)
- Korpilahti (6)
- Hyrynsalmi (5)
- Kittilä (5)
- Östmark (5)
- Impilahti (4)
- Juva (4)
- Kiimaisjärvi (4)
- Kontiolahti (4)
- Lemi (4)
- Metsäpirtti (4)
- Nurmes (4)
- Porajärvi (4)
- Pyhäjärvi Ol. (4)
- Rautu (4)
- Sievi (4)
- Suojärvi (4)
- Askola (3)
- Eräjärvi (3)
- Honkajoki (3)
- Joroinen (3)
- Kaavi (3)
- Karttula (3)
- Kiihtelysvaara (3)
- Kiuruvesi (3)
- Kuhmo (3)
- Kuusamo (3)
- Nilsiä (3)
- Pielisjärvi (3)
- Pyhäjärvi Vpl. (3)
- Pyhäntä (3)
- Rautalampi (3)
- Sodankylä (3)
- Sonkajärvi (3)
- Säräisniemi (3)
- Tohmajärvi (3)
- Evijärvi (2)
- Haapajärvi (2)
- Iisalmi (2)
- Juuka (2)
- Kainuu (2)
- Karstula (2)
- Kempele (2)
- Kestilä (2)
- Kesälahti (2)
- Konginkangas (2)
- Korpiselkä (2)
…ja veel 70 kohta
- Kuopio (2)
- Maaninka (2)
- Nyskoga (2)
- Parikkala (2)
- Pieksämäki (2)
- Rautavaara (2)
- Ristijärvi (2)
- Tulemajärvi (2)
- Tyrnävä (2)
- Tyrväntö (2)
- Uhtua (2)
- Veteli (2)
- Viitasaari (2)
- Anjala (1)
- Brandval (1)
- Enontekiö (1)
- Etelä-Karjala (1)
- Fryksände (1)
- Haapavesi (1)
- Hiitola (1)
- Ii (1)
- Isojoki (1)
- Jyskyjärvi (1)
- Kajaani (1)
- Kajaani mlk (1)
- Kalajoki (1)
- Keltto (1)
- Kihniö (1)
- Kiiminki (1)
- Koprina (1)
- Lekvattnet (1)
- Liperi (1)
- Luhanka (1)
- Luumäki (1)
- Muonio (1)
- Nivala (1)
- Nordkapp (1)
- Norra Finnskoga (1)
- Orsa (1)
- Paltamo (1)
- Pielavesi (1)
- Porvoo (1)
- Pudasjärvi (1)
- Puolanka (1)
- Rantasalmi (1)
- Reisjärvi (1)
- Ristiina (1)
- Räisälä (1)
- Rääkkylä (1)
- Saarijärvi (1)
- Sakkola (1)
- Savitaipale (1)
- Simo (1)
- Sortavala (1)
- Säfsnäs (1)
- Säkkijärvi (1)
- Säyneinen (1)
- Säämäjärvi (1)
- Teuva (1)
- Täräntö (1)
- Uusikirkko Vpl. (1)
- Valtimo (1)
- Varkaus (1)
- Varpaisjärvi (1)
- Viena (1)
- Viipuri (1)
- Viljakkala (1)
- Virrat (1)
- Vuole (1)
- Ylihärmä (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1700. aastad | 4 |
| 1770. aastad | 1 |
| 1780. aastad | 7 |
| 1800. aastad | 2 |
| 1810. aastad | 7 |
| 1820. aastad | 12 |
| 1830. aastad | 11 |
| 1840. aastad | 15 |
| 1850. aastad | 2 |
| 1860. aastad | 1 |
| 1870. aastad | 20 |
| 1880. aastad | 128 |
| 1890. aastad | 50 |
| 1900. aastad | 24 |
| 1910. aastad | 30 |
| 1920. aastad | 15 |
| 1930. aastad | 28 |
| aasta märkimata | 2 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Pakkanen pupurin poika, SKVR IX4 218. — Pihtipudas
- "Pakkanen, Puhurin poika, SKVR IX4 205. — Kivijärvi
- Häitä Hiitola pitävi, SKVR VII3 loitsut 211. — Ilomantsi
- Pakkaińi puhurim poika, SKVR I4 74. — Vuokkiniemi
- Pakkanen Puhurin poika SKVR VII3 loitsut 180. — Suistamo
- Mato se pakkasen imetti, SKVR XII1 3940. — Suomussalmi
- Tulen panen suckjni, SKVR VI1 3578. — Etelä-Savo
- Saipon poikoo 9:sän. SKVR I4 66. — Kontokki
- Pakkane rytyn rätöne SKVR V2 2501. — Lempaala
- Pakkanen, Pusurin poiga, SKVR II 626. — Repola
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Pakkasen synty | 67 |
| Sämpsä Pellervoinen | 11 |
| Voiteen synty | 6 |
| Vesi vanhin veljeksistä | 2 |
| Tulen sanat | 2 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Hallaa vastaan (Frost protection charm)
- Joko meidät halla hautoi (Has the Frost Already Nipped Us)
- Jos ei kylmä kynttelinä, niin on halla heinäkuussa (If no cold at Candlemas, then frost in July)
- Tulen sanat (Fire charm)
- Tuulen synty (Origin of the wind)
- Maaliskuun neuvo helmikuulle (March's counsel to February)
- Tulen synty (Origin of fire)
- Jänis neuvoi poikiansa (The hare advises her young)
- Pakkasen synty (Origin of Frost)
- Kylmä kynsiä kysyy (The cold asks for the nails)
- Eihä lämmin luita murra (Warmth Doesn't Break Bones)Samade lauludega tüübid: Hyvä lämmin laihan lapsen, ei liikaa lihavankaa, Vilu viitatta tulloo, tuima turkin lämpimättä
- Pakkasen nostatus (Frost raising charm)
- Puun synty (Origin of the Tree)
- Ei sukset sulalla juokse, ven' ei viere pakkasella (Skis don't run in thaw, boats don't glide in frost)
- Iltalaulu niittäessä (Evening song while mowing)
- Vilutauti (Chill fever)
- Vaimoa tuotaessa (Song for bringing the bride)
- Sammakon jälki (Frog's mark)
- Veden vihat haavasta (Water Harm Charm for Wounds)
- Sisiliskon synty (Origin of the lizard)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.