ahi
‘oven’ · regilaulu lemma · eesti nimisõna
| Ingliskeelne tähendus | oven |
|---|---|
| Sõnaliik | nimisõna |
| Keel | eesti keel |
| Esinemusi kokku | 5 201 |
| Korpuste kaupa | SKVR 0, JR 0, KR 0, ERAB 5 201 |
Tabeli arvud hõlmavad lemma kõiki korpustes esinevaid kirjapilte, mitte ainult lemmavormi. Kõik arvud on sõnaesinemuste arvud, välja arvatud KR-i arv reas „Korpuste kaupa“: see on laulude arv ega sisaldu kogusummas.
Täielik sõnastikukirje · Otsi korpusest · Geograafiline levik
Sõnavormid korpuses
ahju, ahi, ahjule, ahjus, ahjo, ahjud, ahjul, ahjust, ahjula, ahjun, ahjuje, ahjusta, ahjulla, ahjult, ahjole, ahust, ahjudä, ahjuke, ahjussa, ahjulegi, ahjustagi, ahku, ahjusse, ahunessa, ahjulle, ahjulta, ahjuna, ahud, ahida, ahjueni, ahjusida, ahul, ahuni, ahusta, ahajo, ahaju, ahhju, ahhunat, ahiu, ahjokene … ja veel 18 vormi; korpuses on kokku 58 vormi
Eesti sõnaraamatutes
EKSS
ahi · ahju 33
- seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm. keemilise reaktsiooni tagajärjel, samuti elektrienergia muundumisel eraldub soojus. a. (ruumide kütmiseks, toidu valmistamiseks)
EMS
ahi
- seade, ehitis, milles kütuse põlemisel eraldub soojus
- (tehnoloogiliseks kuumutamiseks)
- ahju meenutav kivihunnik angerjapüügiks
Idamurre
ahi
Seto
ahi
- aho ~ ah́o `ahjo ahi ahi `oĺlgi vanast aŕst ja leśo Se; ma pańni aho küttümmä
Allikad: EKSS — Eesti keele seletav sõnaraamat, Eesti Keele Instituut (CC BY 4.0) · EMS — Eesti murrete sõnaraamat, Eesti Keele Instituut · Idamurde sõnastik, Eesti Keele Instituut · Seto sõnastik, Eesti Keele Instituut
Ingliskeelsed sõnad tehisaru tõlgetes
Kui sageli tõlkis tehisaru analüüs selle lehe sõna esinemusi iga ingliskeelse sõnaga. Sama ingliskeelse sõna vormid on loetud kokku ja üks tõlge võib sisaldada mitut sõna, seega võib osakaalude summa ületada 100%.
| Ingliskeelne sõna | Esinemusi | Osakaal |
|---|---|---|
| oven (oven's, ovens) | 3 785 | 75,3% |
| stove (stove's) | 1 198 | 23,8% |
| little | 47 | 0,9% |
| hearth | 30 | 0,6% |
| furnace | 11 | 0,2% |
| Arvesse võetud esinemusi | 5 024 |
Näitevärsid
- obu alla kui see ahju (AES, MT 3, 15) loe kontekstis
Underneath like that oven, - ahju uami ma õlale (AES, MT 25, 13/6) loe kontekstis
Oven’s heat upon my shoulder. - ma kütä ahju köömenista (AES, MT 34, 1/3) loe kontekstis
I stoke the oven with caraway, - ann oli ahjul alasti (AES, MT 60, 33/5 (21)) loe kontekstis
Ann was naked on the stove, - aavid meile ahju ojovad (AES MT 287, 4/14) loe kontekstis
Burbots flow into our oven, - hobu oli alla kui sie ahju (AES, MT 141, 18/20) loe kontekstis
Steed beneath like a hearth, - ahjule haliseessa (AES, MT 141, 37) loe kontekstis
Clattering by the stove, - ahju ette alval meelel (AES, MT 163, 3/4 (2)) loe kontekstis
To the stove, openly grieving.
Sageli koos esinevad sõnad
Sõnad, mis esinevad selle lemmaga samas värsireas sagedamini, kui juhus ennustaks. Järjestatud logaritmilise tõepärasuhte (G²) järgi, mis on arvutatud värsitasandi kaasesinemiste põhjal korpustes SKVR, KR, JR ja ERAB; arvesse on võetud ainult vähemalt 3 korda esinenud paarid.
| Sõna | Seos (G²) | Kaasesinemisi |
|---|---|---|
| kütma | 2 816 | 298 |
| algus | 1 774 | 176 |
| ette | 1 765 | 337 |
| hobu | 1 289 | 221 |
| paiste | 1 161 | 140 |
| ots | 1 037 | 270 |
| halk | 838 | 76 |
| kuum | 738 | 88 |
Laulutüübid
Selle lemmaga laulude laulutüübid, nagu need on lähtekorpustes laulude kaupa kirjeldatud (ERAB-i tüübinimed on eestikeelsed, SKVR-i omad soomekeelsed; JR-i ja KR-i lauludele ei ole laulutüüpe märgitud).
| Laulutüüp | Laule |
|---|---|
| Oleks see mees minu! | 191 |
| Oleks | 132 |
| Noorik kodu käimas | 89 |
| Tule mulle! | 81 |
| Tule mulle | 78 |
| Kubjas ahju! | 68 |
| Mardilaul | 65 |
| Kodu käimas | 61 |
Kogumiskohad
Kohad, kust selle lemmaga laulud on kogutud; arv näitab sealt kirja pandud laulude hulka.
| Koht | Laule |
|---|---|
| Haljala | 171 |
| Ambla | 139 |
| Kuusalu | 138 |
| Paistu | 117 |
| Halliste | 107 |
| Karksi | 107 |
| Viljandi | 106 |
| Kolga-Jaani | 99 |
| Kadrina | 97 |
| Koeru | 83 |
Kõik 128 kohta
- Haljala (171)
- Ambla (139)
- Kuusalu (138)
- Paistu (117)
- Halliste (107)
- Karksi (107)
- Viljandi (106)
- Kolga-Jaani (99)
- Kadrina (97)
- Koeru (83)
- Tarvastu (82)
- Väike-Maarja (81)
- Tõstamaa (80)
- Harju-Jaani (67)
- Helme (66)
- Jõhvi (66)
- Laiuse (63)
- Peetri (63)
- Palamuse (58)
- Viru-Nigula (56)
- Järva-Jaani (55)
- Vigala (55)
- Jüri (54)
- Torma (54)
- Põltsamaa (53)
- Suure-Jaani (53)
- Simuna (52)
- Pilistvere (51)
- Türi (50)
- Pärnu-Jaagupi (48)
- välismaa (46)
- Järva-Madise (45)
- Kose (45)
- Tori (45)
- Saarde (41)
- Setumaa (40)
- Vändra (40)
- Kodavere (39)
- Risti (38)
- Räpina (38)
- Jõelähtme (37)
- Kursi (37)
- Sangaste (36)
- Märjamaa (35)
- Vaivara (35)
- Rõuge (34)
- Pöide (32)
- Viru-Jaagupi (32)
- Rapla (31)
- Varbla (31)
- Häädemeeste (29)
- Muhu (29)
- Pärnu (28)
- Urvaste (27)
- Audru (26)
- Tartu (26)
- Otepää (24)
- Lüganuse (23)
- Viljandimaa (23)
- Rõngu (22)
- Hanila (21)
- Puhja (21)
- Äksi (21)
- Tallinn (20)
- Maarja-Magdaleena (19)
- Mustjala (19)
- Paide (19)
- Rannu (18)
- Viljandi l. (18)
- Võnnu (18)
- Jämaja (17)
- Karuse (17)
- Lääne-Nigula (17)
- Läänemaa (16)
- Rakvere (16)
- Kanepi (15)
- Mihkli (14)
- Narva l. (14)
- Iisaku (13)
- Kihelkonna (13)
- Martna (13)
- Kullamaa (12)
- Põlva (12)
- Kambja (11)
- Karula (11)
- Pühalepa (11)
- Tartu-Maarja (11)
- Hageri (10)
- Käina (10)
- Nõo (10)
- Harju-Madise (9)
- Karja (9)
- Keila (9)
- Kärla (9)
- Pärnu l. (9)
- Reigi (9)
- Saaremaa (9)
- Juuru (8)
- Kaarma (8)
- Ridala (8)
- Vastseliina (8)
- Kihnu (7)
- Paide l. (7)
- Võrumaa (6)
- Hargla (5)
- Kõpu (5)
- Anna (4)
- Haapsalu (4)
- Lihula (4)
- Noarootsi (4)
- Anseküla (3)
- Jaani (3)
- Kirbla (3)
- Virumaa (3)
- Emmaste (2)
- Harjumaa (2)
- Hiiumaa (2)
- Nissi (2)
- Pärnumaa (2)
- Valjala (2)
- Järvamaa (1)
- Püha (1)
- Rakvere l. (1)
- Sõrve (1)
- Tapa l. (1)
- Valga (1)
- Valgamaa (1)
- Võru l. (1)
Ajaline jaotus
Selle lemmaga laulud kogumis- või avaldamiskümnendite kaupa; dateerimata laule ei kuvata.
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1800–1809 | 1 |
| 1830–1839 | 1 |
| 1840–1849 | 3 |
| 1850–1859 | 4 |
| 1860–1869 | 28 |
| 1870–1879 | 232 |
| 1880–1889 | 765 |
| 1890–1899 | 1 034 |
| 1900–1909 | 238 |
| 1910–1919 | 350 |
| 1920–1929 | 359 |
| 1930–1939 | 420 |
| 1940–1949 | 25 |
| 1950–1959 | 1 |
Kogujad
Kogujad, kes on selle lemmaga laule kõige sagedamini kirja pannud.
| Koguja | Laule |
|---|---|
| Karl Voldemar Rosenstrauch | 164 |
| Karl Viljak | 125 |
| Gustav Vilberg (Vilbaste) | 88 |
| Mihkel (Tori) Ostrov | 75 |
| Peeter Penna | 59 |
Laulud, milles see lemma esineb (60 / 3 673)
- ERAB: AES, MT 3, 15, AES, MT 25, 13/6, AES, MT 34, 1/3, AES, MT 60, 33/5 (21), AES MT 287, 4/14, AES, MT 141, 18/20, AES, MT 141, 37, AES, MT 163, 3/4 (2), AES, MT 197, 29, AES, MT 204, 58, AES, MT 247, 54/6, AES, MT 262, 27, AES, MT 283, 6/8 (2), ARS 2, 28/32 (2a), ARS 2, 92 (17), ARS 2, 314/5 (82), ARS 2, 355 (122), E A 5/6 (6), E A 33 (53), E A 59 (107), E A 109 (1), E A 128/9 (3), E A 144/5 (14), E A 151/2 (7), E A 166/9 (8), E A 202 (10), E A 289/90 (47), E A 303/7, E A 336 (22), E A 344/6 (7), E A 382/1 (11), E A 432/5 (1), E A 551/2 (11), E A 567/8, E A 569 (29), E A 621 (2), E A 625 (11), E A 637/9 (8), E A 660 (5), E A 695/6 (14), E A 728/30 (4), E A 751/3 (713b), E A 799/802 (10), E A 808/9 (3), E A 827/9 (5), E A 831/2 (9), E A 838/9 (14), E A 882/3 (7), E A 907/8 (9), E A 987/8 (3), E A 988 (5), E A 990 (3), E A 1003/4 (4), E A 1014/5 (10), E A 1034/6 (10), E A 1053 (1), E A 1054 (3), E A 1055 (6), EKLA, f. 199, m. 5: 1, l. 138, EKLA, f. 47, m. 28: 25, l. 1/2
Seotud lemmad
- Soome sugulassõna: ahjo
Andmete päritolu
Selle lehe arvud ja näited pärinevad nelja läänemeresoome regilaulukorpuse lemmatiseeritud tekstist: SKVR-ist, JR-ist, KR-ist ja ERAB-ist. Ingliskeelsete sõnade tabel põhineb korpuste tehisaru analüüsil; laulutüübid, kogumiskohad, kogujad ja dateeringud on võetud iga laulu kataloogikirjest.
Kaart võrdleb iga kogumiskoha osakaalu tavalise osakaaluga ehk sellega, kui suur osa samade kogude (ERAB-i või SKVR-i ja JR-i) kõigist lauludest seda sõna kasutab. Koht saab rohelise või pruuni värvi ainult siis, kui erinevus on selge: sealt kogutud laulude arvu juures tekiks nii suur erinevus pelgalt juhuslikult harvem kui üks kord sajast. Seetõttu jääb kohtades, kust on kogutud vähe laule, selge erinevus enamasti tuvastamata. Tumedamad toonid tähistavad osakaalu, mis on tavalisest üle kahe korra suurem või alla poole tavalisest. Kui sama laulu on ühes külas üles kirjutatud mitu korda, loetakse iga kirjapanek eraldi, mistõttu sellised kohad tõusevad kergesti esile. Mitme koha alla arvatud laul läheb arvesse igas neist. KR-i lauludel kogumiskohta ei ole, need on arvesse võetud ainult kümnendite tulpades. Kümnendite tulbad võrdlevad samal viisil iga kümnendit kõigi kümnenditega kokku.
Ingliskeelsete sõnade tabeli arvud on saadud tehisaru analüüsi failidesse salvestatud tõlgetest. Need failid sisaldavad iga sõna või kirjapildi kohta ainult kõige sagedasemaid tõlkeid, seega võivad harvad tõlked puududa. Välja on jäetud sõnad, millel on ainult grammatiline ülesanne (näiteks the, to või didn't), ning ingliskeelsed sõnad, mida on kasutatud alla 5 korra või alla 0,1% arvesse võetud esinemustest. Analüüsifailides võivad kaks lähedalt seotud sõna olla ühendatud; siis on nende lehtedel sama tabel.
Värsid on leitud ülal loetletud kirjapiltide järgi, nii et mõnes värsis võib olla hoopis teine, samamoodi kirjutatud sõna.