Ken söi kesävoin?
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Who ate the summer butter? (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Lastenrunot (lastelaulud) › Ketjurunot |
|---|---|
| Laulud | 383 |
| Värsid | 7 243 |
| Kogumiskohad | 170 |
| Kogutud | 1830.–1930. aastatel |
| Kogujad | Vihtori Alava · Esko Aaltonen · Perä-Pohjolan ja Lapin Kotiseutuyhdistys · Aukusti Salo · Eemeli Vihervaara · Väinö Salminen · Samuli Paulaharju · Kaarle Krohn · D. E. D. Europaeus · T. E. Okkola |
| Laulikud | Edla Koskinen (2) · Ida Vind (2) · V. Juhola (2); kokku 218 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
Muinasjututüüp: ATU 2043 'Where is the Warehouse'
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Johdantona erilaisia loruaiheita, esim. Hämeessä joskus Hiiri metsähän menevi. Runon ytimenä on kaikilla alueilla dialogi, jonka avulla jäljitetään kadonnutta voita tms. Voin vienyt eläin on useimmiten hiiri. Dialogi etenee ketjuna (Missä X?-Y tuhosi.): Missä voi? Hiiri söi. Missä hiiri? Aitan alla. Missä aitta? Tuli poltti. Missä tuli? Vesi sammutti. Missä vesi? Härkä joi. Missä härkä? Kirves tappoi. Missä kirves? Kannon päässä. Missä kanto? Karhu repi. Missä karhu? Madot tappoi. Missä madot? Kukko nokki. Missä toukat? Kukko nokki. Missä kukko? Kuusikossa.
- Ketjun päättää usein kuva kokosta, kukosta jne., joka lentää yhdeksän meren taakse, kahdeksan kaupungin lävitse (I, VI,VII, XII. vrt. Pakeneva) tai joka on Hiijellä hilajamassa, Lemmolla laolamassa (VI, VII5). Meri- ja Hiisi-teemaan saattaa liittyä loppukehotus: Ota kiinni jos saat! Yleinen on loppujaksona puhekielto: Kukas sille ensimmäiseks äänensä antaa, siltä silmät puhkaistaan, korvat kanssa leikataan, punaisilla puukoilla, verisillä veitsillä (VI,VII, XII). Vienassa merten takana voi olla Ihmetupa. Ketju voi päättyä myös kysymyssarjan lopettavaan lyhyeen toteamukseen esim.: Missä karhu? - Seppä tappoi tai Missä kanto? - Pellon perässä.
- AT 2018.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Hattula (14)
- Asikkala (10)
- Loppi (9)
- Somero (9)
- Hauho (8)
- Kemi (7)
- Lappee (7)
- Mäntyharju (7)
- Sippola (7)
- Karstula (6)
- Kymi (6)
- Narvusi (6)
- Alatornio (5)
- Kauhava (5)
- Koski Hl (5)
- Tammela (5)
- Turtola (5)
- Hausjärvi (4)
- Hollola (4)
- Kittilä (4)
- Kontokki (4)
- Laihia (4)
- Lempäälä (4)
- Luumäki (4)
- Maksuatiha (4)
- Soikkola (4)
- Uusikaupunki (4)
- Veśśi (4)
- Ylihärmä (4)
- Eräjärvi (3)
- Ilmajoki (3)
- Kirvu (3)
- Kärkölä (3)
- Lammi (3)
- Lemi (3)
- Maaninka (3)
- Myrskylä (3)
- Njebelitsa (3)
- Pukkila (3)
- Rautu (3)
- Saarijärvi (3)
- Sysmä (3)
- Säkkijärvi (3)
- Uskela (3)
- Viipuri mlk (3)
- Östmark (3)
- Alastaro (2)
- Anjala (2)
- Etelä-Karjala (2)
- Honkilahti (2)
- Jalasjärvi (2)
- Janakkala (2)
- Jokioinen (2)
- Jurva (2)
- Karvia (2)
- Kattila (2)
- Kivennapa (2)
- Koivisto (2)
- Kuhmo (2)
- Kuortane (2)
…ja veel 110 kohta
- Lempaala (2)
- Luvia (2)
- Mäntsälä (2)
- Nurmes (2)
- Orimattila (2)
- Parkano (2)
- Pielavesi (2)
- Porajärvi (2)
- Porvoo mlk (2)
- Pöytyä (2)
- Rovaniemi (2)
- Räisälä (2)
- Sakkola (2)
- Sandova (2)
- Sodankylä (2)
- Somerniemi (2)
- Suojärvi (2)
- Tolmačču (2)
- Tveri (2)
- Uusikirkko Tl. (2)
- Uusikirkko Vpl. (2)
- Vehkalahti (2)
- Vihti (2)
- Viitasaari (2)
- Vuokkiniemi (2)
- Alajärvi (1)
- Elimäki (1)
- Eura (1)
- Evijärvi (1)
- Haapavesi (1)
- Hailuoto (1)
- Hartola (1)
- Haukipudas (1)
- Heinjoki (1)
- Heinola (1)
- Heinola mlk (1)
- Heinävesi (1)
- Honkajoki (1)
- Huittinen (1)
- Häme (1)
- Joroinen (1)
- Juva (1)
- Jääski (1)
- Kaavi (1)
- Kajaani (1)
- Kaprio (1)
- Karjala Tl. (1)
- Karuna (1)
- Kemijärvi (1)
- Kestilä (1)
- Kiikka (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kitee (1)
- Kiuruvesi (1)
- Kivijärvi (1)
- Kokemäki (1)
- Korpilahti (1)
- Korpiselkä (1)
- Kuopio (1)
- Kuorevesi (1)
- Kurikka (1)
- Kurkijoki (1)
- Käkisalmi (1)
- Lapinjärvi (1)
- Lapinlahti (1)
- Lappajärvi (1)
- Lavia (1)
- Liissilä (1)
- Längelmäki (1)
- Markkova (1)
- Moloskovitsa (1)
- Mouhijärvi (1)
- Muurla (1)
- Nivala (1)
- Novasolkka (1)
- Nurmo (1)
- Paattinen (1)
- Padasjoki (1)
- Parikkala (1)
- Pieksämäki (1)
- Pihtipudas (1)
- Polvijärvi (1)
- Punkalaidun (1)
- Pusula (1)
- Pyhäntä (1)
- Rautjärvi (1)
- Renko (1)
- Repola (1)
- Ristijärvi (1)
- Ruameška (1)
- Rukajärvi (1)
- Salo (1)
- Sammatti (1)
- Spiirova (1)
- Suistamo (1)
- Sumiainen (1)
- Tampere (1)
- Teuva (1)
- Tottijärvi (1)
- Tuulos (1)
- Tyrväntö (1)
- Tyrö (1)
- Urjala (1)
- Valkeasaari (1)
- Valkjärvi (1)
- Vanaja (1)
- Vesilahti (1)
- Veteli (1)
- Vieremä (1)
- Ylitornio (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1830. aastad | 1 |
| 1840. aastad | 6 |
| 1850. aastad | 9 |
| 1860. aastad | 1 |
| 1870. aastad | 2 |
| 1880. aastad | 44 |
| 1890. aastad | 60 |
| 1900. aastad | 42 |
| 1910. aastad | 155 |
| 1920. aastad | 30 |
| 1930. aastad | 31 |
| aasta märkimata | 2 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Tou, tou Toukolan ämmä SKVR IX1 2421. — Hattula
- Mikä tämä? SKVR IX1 2472. — Asikkala
- Hiiri meni mettään, SKVR IX1 525. — Loppi
- "Mihes menet hiiri raukka?" SKVR IX1 460. — Somero
- Kukas puuron silmästä voin vei? SKVR IX1 2463. — Hauho
- Ken söi kesävoin? Kissa söi kesävoin. SKVR XII1 1269. — Kemi
- Miehet mäni metsää ja tuli tulipalo. SKVR VI1 2045. — Lappee
- Matti meni matkaan, SKVR VI1 2046. — Mäntyharju
- Missä voi? Kissa söi. SKVR XIV 1544. — Sippola
- Missä voi pöyvältä SKVR IX2 311. — Karstula
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Hiiri metsähän menevi (Mouse goes to the forest)
- Läskinkantaja (The bacon carrier)
- Isä kylvää nisuja (Father sows the grain)
- Pukin paimentaminen (Herding the billy goat)
- Tai, tai, Taipaleen ämmä katkaisi vasikan hännän (Tai, tai, the crone of Taipale broke the calf's tail)
- Siellä vasta ihmeen näin - ämmät tangoilla sohisi (There I saw a wonder — old women poking with poles)
- Pakeneva (The fleeing one)
- Haukka lentää (The hawk flies)
- Tontka leikkas tamman hännän (Tontka cut the mare's tail)
- Tiedusteluja ja pyyntöjä leppäkertulle (Questions and requests to the ladybird)
- Mihin pitää mennä? - Kukkolaan (Where must one go? To Kukkola)
- Lastunpoiminta (Gathering Wood Chips)
- Tuuti lasta Tuonelaan (Rock the child to Tuonela)
- Tiiri liiri linnun poika, missä linnulla pesä (Tiiri liiri, bird's chick — where is the bird's nest)
- Kukon ja kanan saunamatka (Rooster and hen's sauna trip)
- Minkä vanha antoi, sen antoi kun Jumala (What the elder gave, he gave like God)
- Mustlase laul (Romani Song)ERAB-i tüüp
- Teetä viikate terävä (Make the scythe sharp)
- Huis sika metsään (Shoo pig to the forest)
- Metsast mehele (Married from the forest)ERAB-i tüüp
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.