Eläinten pidot
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Animals' feast (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Lastenrunot (lastelaulud) › Viihdytyslaulut ja -lorut |
|---|---|
| Laulud | 401 |
| Värsid | 4 425 |
| Kogumiskohad | 184 |
| Kogutud | 1810.–1930. aastatel |
| Kogujad | Perä-Pohjolan ja Lapin Kotiseutuyhdistys · Esko Aaltonen · Aukusti Salo · Eemeli Vihervaara · Vihtori Alava · Ulla Mannonen · Volmari Porkka · H. A. Reinholm · Anshelm Koskenjaakko · D. E. D. Europaeus |
| Laulikud | Helena Suni (3) · Ulla Kallonen (3) · K. A. Elonheimo (Erenius) (2) · Karolina Nyholm (2) · Liisa Leppänen (2) · Maria Sonni (2) · Matleena Kuivalatar (2) · Miina Helin (2) · T. Valden (2); kokku 223 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Eläinten pidot -aihe voi olla itsenäinen runo, mutta yleisemmin se on erilaisten kokonaisuuksien osa (esim. runoissa Eläinten häät; Körö körö kirkkoon/tätilään/Huittisiin - kestitys). Runoaihe on hajanainen ja koostuu erilaisin yhdistelmin seuraavista aihelmista (voivat esiintyä myös yksinään):
1) oluenkeitto (esim. Tiainen olutta keitti, västäräkki vettä kantoi); esiintyy myös kertovissa oluensynty-runoissa, pyritty poimimaan tähän kaikki esiintymät
2) puuronkeitto (esim. Kukko puuron keitti, kana maidon lämmitti - usein esim. tätilään menon jatkeena)
3) astioiden pesu ym. askareet (esim. Pikku lintu lusikat pesee, varis tallin lakaisee)
4) syöpäläisten kotipuuhat (kirppu, lutikka, täi ja torakka touhuavat tuvassa)
5) suden ja jäniksen jauhaminen (esim. Susi survoo, häntä keikkaa, jänis jauhaa, pää järisee); on yksinään merkitty tähdellä, koska poikkeaa sävyltään muista)
6) soitto (Sorsa soitti kanteletta, hakemistossa erikseen)
7) tanssi (esim. Kurki hyppi, kärki tanssi, tarhapöllö pyörähteli).
8) tappelu (joskus, esim. III1 1111: Tora kohtaki tomahti, julma riemahti jupakka, hame halkes pääskyseltä, takki tahrattii variksen).
- Joskus eläinten puuhat (etenkin syöpäläisten) on tulkittu pilkka-aiheeksi (esim. sulhasen kotia pilkatessa ja Hämeen ihmeet -runossa, näitä ei poimittu tähän). Samantyyppisiä eläinten ihmismäisiä toimia esiintyy muuallakin, ks. esim. Olutpidot - kupias kutsumatta ym.
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Hattula (11)
- Asikkala (10)
- Kemijärvi (10)
- Rovaniemi (9)
- Hauho (8)
- Kaprio (7)
- Kauhava (7)
- Tyrvää (7)
- Pöytyä (6)
- Ilomantsi (5)
- Kangasniemi (5)
- Lemi (5)
- Lempaala (5)
- Maaninka (5)
- Saarijärvi (5)
- Tampere (5)
- Hartola (4)
- Kirvu (4)
- Koivisto (4)
- Korpilahti (4)
- Koski Hl (4)
- Laihia (4)
- Loimaa (4)
- Rautu (4)
- Sakkola (4)
- Säkkijärvi (4)
- Uusikirkko Vpl. (4)
- Ylihärmä (4)
- Alatornio (3)
- Hollola (3)
- Hämeenkyrö (3)
- Iisalmi (3)
- Kemi (3)
- Kuru (3)
- Lappee (3)
- Lohja (3)
- Maaria (3)
- Muurla (3)
- Mäntsälä (3)
- Mäntyharju (3)
- Noormarkku (3)
- Padasjoki (3)
- Pori (3)
- Serepetta (3)
- Tammela (3)
- Teuva (3)
- Tyrö (3)
- Uskela (3)
- Viipuri mlk (3)
- Vuole (3)
- Alastaro (2)
- Eno (2)
- Eräjärvi (2)
- Etelä-Karjala (2)
- Halsua (2)
- Heinjoki (2)
- Inkoo (2)
- Joutseno (2)
- Juva (2)
- Jyväskylä mlk (2)
…ja veel 124 kohta
- Jämsä (2)
- Kaavi (2)
- Karvia (2)
- Kihniö (2)
- Kiikoinen (2)
- Kitee (2)
- Kivennapa (2)
- Kokemäki (2)
- Kuopio (2)
- Kuorevesi (2)
- Kuortane (2)
- Lammi (2)
- Lavia (2)
- Liissilä (2)
- Loppi (2)
- Luopioinen (2)
- Längelmäki (2)
- Moloskovitsa (2)
- Orivesi (2)
- Pirkkala (2)
- Pyhäjärvi Vpl. (2)
- Pyhämaa (2)
- Pälkjärvi (2)
- Ristiina (2)
- Ruovesi (2)
- Satakunta (2)
- Savitaipale (2)
- Siikainen (2)
- Skuoritsa (2)
- Tyrväntö (2)
- Vahto (2)
- Viitasaari (2)
- Virtasalmi (2)
- Artjärvi (1)
- Askainen (1)
- Askola (1)
- Etelä-Savo (1)
- Haapavesi (1)
- Harjavalta (1)
- Hausjärvi (1)
- Heinola (1)
- Hiitola (1)
- Humppila (1)
- Hämeenlinna (1)
- Ilmajoki (1)
- Inkere (1)
- Isojoki (1)
- Jalasjärvi (1)
- Janakkala (1)
- Juuka (1)
- Jämijärvi (1)
- Jääski (1)
- Kankaanpää (1)
- Karstula (1)
- Kauvatsa (1)
- Kittilä (1)
- Konginkangas (1)
- Kuolemajärvi (1)
- Kupanitsa (1)
- Kymi (1)
- Kärkölä (1)
- Laatokan Karjala (Raja-Karjala) (1)
- Lapinjärvi (1)
- Laukaa (1)
- Lavansaari (1)
- Lehtimäki (1)
- Lempäälä (1)
- Luhanka (1)
- Luvia (1)
- Marttila (1)
- Messukylä (1)
- Metsäpirtti (1)
- Mouhijärvi (1)
- Muhos (1)
- Myrskylä (1)
- Nakkila (1)
- Narvusi (1)
- Nilsiä (1)
- Nousiainen (1)
- Nummi (1)
- Nurmes (1)
- Paattinen (1)
- Petäjävesi (1)
- Pieksämäki (1)
- Pielavesi (1)
- Piikkiö (1)
- Punkalaidun (1)
- Pusula (1)
- Pyhäjoki (1)
- Pyhäjärvi Ul (1)
- Pyhäranta (1)
- Pälkäne (1)
- Rautjärvi (1)
- Ruokolahti (1)
- Rymättylä (1)
- Räisälä (1)
- Rääkkylä (1)
- Saari (1)
- Sahalahti (1)
- Simo (1)
- Sippola (1)
- Soini (1)
- Somerniemi (1)
- Spankkova (1)
- Suodenniemi (1)
- Suonenjoki (1)
- Suoniemi (1)
- Sääksmäki (1)
- Taivassalo (1)
- Tottijärvi (1)
- Tuulos (1)
- Tytärsaari (1)
- Uurainen (1)
- Vehkalahti (1)
- Venjoki (1)
- Vesilahti (1)
- Veteli (1)
- Vieremä (1)
- Vihti (1)
- Virolahti (1)
- Virrat (1)
- Vuokkiniemi (1)
- Ylitornio (1)
- Yläne (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1810. aastad | 1 |
| 1830. aastad | 2 |
| 1840. aastad | 14 |
| 1850. aastad | 15 |
| 1860. aastad | 2 |
| 1870. aastad | 3 |
| 1880. aastad | 32 |
| 1890. aastad | 39 |
| 1900. aastad | 44 |
| 1910. aastad | 164 |
| 1920. aastad | 37 |
| 1930. aastad | 48 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Miu mau Mikko kuoli, SKVR IX1 3204. — Hattula
- Hop heppu kirkkuon, SKVR IX1 859. — Asikkala
- Öntän töntän töörän löörän, SKVR XII1 247. — Kemijärvi
- Önttön tönttön töörön löörön, SKVR XII1 240. — Rovaniemi
- Huis humma kirkkoon, SKVR IX1 842. — Hauho
- Mänin Mikilt valkiaa, SKVR IV1 853. — Kaprio
- Huru huru, hummalla kirkhon, SKVR XI 48. — Kauhava
- Ptruu hummalla kirkkoon, SKVR X1 575. — Tyrvää
- Huis humma Huittisiin SKVR VIII 1662. — Pöytyä
- Västäräkki oli pikku lintu, SKVR VII1 832. — Ilomantsi
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Täti leipoo suuren leivän (Aunt Bakes a Big Loaf)
- Nyt on meillä lysti leikki (Now We Have a Merry Game)
- Kukkokuurosilla (Rooster hide-and-seek)
- Körö körö kirkkoon/tätilään/Huittisiin - kestitys (Körö körö riding song — hospitality)
- Liisa (Lissu)
- Miu, mau, Martti kuoli (Miu, mau (meow), Martti (Martin) died)
- Hauki tuli vastaan (The pike came to meet me)
- Tikka/likka/kissa tanssi (Woodpecker/girl/cat danced)
- Souva sorsa poikiasi (Rock your ducklings, duck)
- Aa aa akkani kuoli - saisin toisen (Aa aa, my wife died — I could get another)
- Huru huru Huittisiin (Huru huru to Huittinen)
- Pukki putosi kaivoon kultalehti suussa (A goat fell into the well with a gold leaf in its mouth)
- Tule huomenna meille, saat sylttyä syödä (Come to us tomorrow, you'll eat brawn)
- Soudan, soudan Sorolaan, tätilään - täti lypsää, ukko juo (I row, row to Sorola, to auntie's — aunt milks, old man drinks)
- Eläimet hautaajina (Animals as Undertakers)
- Tätilään on pitkä matka, täti puuroa keitti (It's a long way to auntie's, auntie cooked porridge)
- Entten tentten teelen teeren (Entten-tentten (counting rhyme))
- Hyys hyys Hymylään (Hyys hyys, off to Hymylä (riddle-game forfeit))
- Puurmannin puurua (Puurmanni's porridge)
- Puin riihen puksahutin (I threshed and the barn shook)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.