Löylyn luku
Laulutüüp Soome Kirjanduse Seltsi regilaulukorpuse (SKVR) liigituses
Inglise keeles: Sauna steam charm (tõlge; arhiivis on tüübil ainult soomekeelne nimi)
| Arhiivi liigituses | Loitsut (loitsud) › Tautiloitsut |
|---|---|
| Laulud | 465 |
| Värsid | 4 812 |
| Kogumiskohad | 176 |
| Kogutud | 1780.–1930. aastatel |
| Kogujad | Kaarle Krohn · Samuli Paulaharju · Väinö Salminen · A. D. Neovius · D. E. D. Europaeus · Vihtori Alava · L. Kaukamaa · Heikki Meriläinen · Ahti Rytkönen · Jenny Paulaharju |
| Laulikud | Miina Huovinen (4) · Aini Ylitalo (3) · Iivana Onoila (3) · Simo Hatakka (3); kokku 313 nimeliselt teadaolevat laulikut |
Ava see tüüp laulutüüpide lehel
1849. aasta Kalevalas: 45. runo, värsid 197–228
Arhiivi kirjeldus
Kirjutanud SKVR-i tüübiregistri toimetajad; tsiteeritud muutmata kujul soome keeles.
Saunassa kylvettäessä ja sairasta kylvetettäessä löyly (tai kuumuus, höyry ja häkä) saattoi polttaa, tarttua, tai mennä haavaan. Tätä vastaan saunassa luettiin Löylyn luku, johon kuuluu tyypillisesti löylyn syntyaihelmia, tervehdyksiä sekä toivotuksia tai manauksia, joissa löyly suunnataan ihmisruumiin ulkopuolelle. Löyly tarttui yleisimmin (raudan aiheuttamaan) haavaan, mutta esim. Vienassa löylyn luvuissa luetellaan myös ihmisen ruumiinaukot tartuntakanavina. Kyseessä on joko tarttumuksen kaltainen vaiva, tai nimeämätön tauti, joka saattoi tarttua saunasta. Jos saunasta tarttuva tauti on nimetty (esim. Rupi, Saunapakana, Syyhy, Viantauti, Vitun vihat), on ko. loitsu sijoitettu taudin yhteyteen. Löylyn luku voidaan erottaa yleisistä kylvetyssanoista löylyn oikean paikan ja vaikutusmuodon kuvauksien kautta. Häkä ja kivut karkotetaan lyhytsanaisesti kiukaan rakoon tai huoran perseeseen; löyly kehotetaan joko kiukaan rakoon ja saunan sammaliin tai hyväätekeväksi hauteeksi. Löylyn paikka voidaan myös osoittaa lyhyillä kehotuksilla "ellös vikohon menkö", "ei oo löylyn löytämistä". Löylyn lukujen nimitykset viittaavat usein "vihoihin" tai "lumoamiseen". Tyypillisiä ovat myös löylyn tervehdykset sekä kehotukset, joissa Jumalaa kutsutaan löylyyn rakentamaan terveyttä. Saunomiseen liittyvät tervehdykset, joissa ei viitata terveyteen tai sairauteen on sijoitettu ryhmään ERI TILOISSA/Saunassa. Parannuskliseinä esiintyviä löylyn puhutteluja ei olla poimittu muista kuin loitsuryhmistä, joissa löylyn luvun idea liittyy olennaisesti parannettavaan vaivaan (kylvetyssanat, tulen sanat).
Kus seda on kogutud
Selle tüübi laulude kogumiskohad ja igast kohast kogutud laulude arv. Koht võib olla nii laulu kirjapaneku paik kui ka laulja päritolukoht.
- Korpiselkä (18)
- Vuokkiniemi (16)
- Ilomantsi (14)
- Suistamo (14)
- Kitee (11)
- Kittilä (10)
- Sakkola (10)
- Kontokki (9)
- Sotkamo (9)
- Kankaanpää (8)
- Nilsiä (8)
- Rautu (8)
- Suojärvi (8)
- Uhtua (8)
- Karvia (7)
- Nurmes (7)
- Suomussalmi (7)
- Karstula (6)
- Pihtipudas (6)
- Porajärvi (6)
- Tohmajärvi (6)
- Ikaalinen (5)
- Keuruu (5)
- Metsäpirtti (5)
- Pohjois-Pohjanmaa (5)
- Pudasjärvi (5)
- Salmi (5)
- Virrat (5)
- Kuhmo (4)
- Maaninka (4)
- Parkano (4)
- Repola (4)
- Uusikirkko Vpl. (4)
- Honkajoki (3)
- Ilmajoki (3)
- Impilahti (3)
- Kaavi (3)
- Kivijärvi (3)
- Kuru (3)
- Kuusjärvi (3)
- Lempaala (3)
- Pielavesi (3)
- Rautavaara (3)
- Saarijärvi (3)
- Sodankylä (3)
- Säräisniemi (3)
- Tyrvää (3)
- Varpaisjärvi (3)
- Veteli (3)
- Enontekiö (2)
- Haapajärvi (2)
- Hailuoto (2)
- Hiitola (2)
- Hyrynsalmi (2)
- Iisalmi (2)
- Janakkala (2)
- Jokioinen (2)
- Joutseno (2)
- Juva (2)
- Jällivaara (2)
…ja veel 116 kohta
- Kesälahti (2)
- Korpilompolo (2)
- Kuusamo (2)
- Kärsämäki (2)
- Lammi (2)
- Lapua (2)
- Nyskoga (2)
- Paavola (2)
- Paltamo (2)
- Parikkala (2)
- Pielisjärvi (2)
- Pyhäjärvi Ol. (2)
- Pyhäjärvi Vpl. (2)
- Räisälä (2)
- Rääkkylä (2)
- Savitaipale (2)
- Siikainen (2)
- Säkkijärvi (2)
- Sääksmäki (2)
- Säämäjärvi (2)
- Taivalkoski (2)
- Tyrö (2)
- Urjala (2)
- Uukuniemi (2)
- Vehkalahti (2)
- Viljakkala (2)
- Vuole (2)
- Östmark (2)
- Alavieska (1)
- Eno (1)
- Etelä-Karjala (1)
- Etelä-Savo (1)
- Haapavesi (1)
- Hankasalmi (1)
- Hattula (1)
- Hämeenkyrö (1)
- Ii (1)
- Isojoki (1)
- Jaakkima (1)
- Juuka (1)
- Jämijärvi (1)
- Kaprio (1)
- Karttula (1)
- Karunki (1)
- Kaukola (1)
- Kempele (1)
- Kiestinki (1)
- Kihniö (1)
- Kiihtelysvaara (1)
- Kiimaisjärvi (1)
- Kirvu (1)
- Kiuruvesi (1)
- Koivisto (1)
- Konginkangas (1)
- Koprina (1)
- Korpilahti (1)
- Koski Hl (1)
- Kuhmoinen (1)
- Kuortane (1)
- Kurkijoki (1)
- Kyyjärvi (1)
- Laihia (1)
- Lapinlahti (1)
- Lappajärvi (1)
- Laukaa (1)
- Lehtimäki (1)
- Lemi (1)
- Leppävirta (1)
- Liissilä (1)
- Lohtaja (1)
- Luumäki (1)
- Längelmäki (1)
- Multia (1)
- Mäntyharju (1)
- Narvusi (1)
- Nastola (1)
- Orimattila (1)
- Padasjoki (1)
- Pajala (1)
- Perho (1)
- Pieksämäki (1)
- Polvijärvi (1)
- Pomarkku (1)
- Puolanka (1)
- Pyhäntä (1)
- Pylkönmäki (1)
- Pälkäne (1)
- Raahe (1)
- Rautalampi (1)
- Rautjärvi (1)
- Reisjärvi (1)
- Ruokolahti (1)
- Ruovesi (1)
- Simo (1)
- Soikkola (1)
- Soini (1)
- Suonenjoki (1)
- Tammela (1)
- Teisko (1)
- Toholampi (1)
- Toksova (1)
- Tulemajärvi (1)
- Turtola (1)
- Tuupovaara (1)
- Tuusniemi (1)
- Tyrnävä (1)
- Töysä (1)
- Utajärvi (1)
- Uurainen (1)
- Viena (1)
- Vieremä (1)
- Vihanti (1)
- Viitasaari (1)
- Virolahti (1)
- Ylihärmä (1)
- Ylitornio (1)
Millal seda on kogutud
| Kümnend | Laule |
|---|---|
| 1780. aastad | 4 |
| 1800. aastad | 2 |
| 1810. aastad | 1 |
| 1820. aastad | 1 |
| 1830. aastad | 6 |
| 1840. aastad | 10 |
| 1850. aastad | 5 |
| 1860. aastad | 1 |
| 1870. aastad | 9 |
| 1880. aastad | 110 |
| 1890. aastad | 83 |
| 1900. aastad | 59 |
| 1910. aastad | 69 |
| 1920. aastad | 32 |
| 1930. aastad | 71 |
| aasta märkimata | 2 |
Näidislaulud
Kümnest kohast, kust on kogutud kõige rohkem selle tüübi laule, on igaühest näidatud arhiivi järjestuses esimese laulu algusvärss. Iga värss viib terve lauluni. Laul võib olla liigitatud mitme tüübi alla, nii et selle algusvärss võib kuuluda mõnele teisele laulule.
- Tulen isä, tulen emä, SKVR VII3 loitsut 654. — Korpiselkä
- Puun löyly, kivosen lämmin, SKVR I4 704. — Vuokkiniemi
- Ei ole löylyn löytämistä SKVR VII4 loitsut 2386. — Ilomantsi
- Peästä, synti, peästä, Luoja, SKVR VII4 loitsut 1748. — Suistamo
- Tule nyt saunahan, Jumala, SKVR VII4 loitsut 1762. — Kitee
- Rauta, otaa kipus ja vihas pois, SKVR XII1 4335. — Kittilä
- Terve löyly, terve lämmin! SKVR XIII3 9222. — Sakkola
- Kyllä tiejän rauvan synnyn, SKVR I4 157. — Kontokki
- Ei oo löylyn löytämistä, SKVR XII2 5315. — Sotkamo
- Mun on haava kädessäni SKVR X2 3437. — Kankaanpää
Muud tüübid, mille alla samu laule on liigitatud
Arhiiv võib liigitada ühe laulu mitme tüübi alla. Siin on tüübid, mille alla selle tüübi laule on kõige sagedamini lisaks liigitatud, koos ühiste laulude arvuga.
| Tüüp | Ühiseid laule |
|---|---|
| Löylyn synty | 89 |
| Kylvetyssanoja | 54 |
| Tulen sanat | 8 |
| Vesi vanhin veljeksistä | 7 |
| Tulen synty | 6 |
| Lasta kylvetettäessä | 5 |
| Saunan synty | 4 |
| Raudan sanat | 3 |
| Voiteen synty | 3 |
| Vuoresta veden synty | 3 |
| Ihmetupa | 3 |
| Saunassa | 3 |
Sisu põhjal sarnased tüübid
Iga meetod järjestab omaette need laulutüübid, mille laulud sarnanevad selle tüübi lauludega; koondpingerida ühendab meetodite loendid. Siin on koondpingerea esimesed 20.
- Löylyn synty (Origin of Sauna Steam)
- Lasta kylvetettäessä (Bathing the child)
- Veden vihat haavasta (Water Harm Charm for Wounds)
- Kylvetyssanoja (Sauna bathing charms)
- Lapsen liika (The child's harm)
- Pahasilmä (Evil eye)
- Saunapakana (Sauna Sickness)
- Saunassa (In the Sauna)
- Puun sanat (Tree charm)
- Erilaisia parannusloitsuja (Various healing charms)
- Lasta kylvetetään kunnolliseksi (Bathing the Child for Propriety)
- Kalmasta tarttuu (Ailment caught from the grave)
- Naisen voimattomuus (Woman's weakness)
- Lapsen itkettäjä (Child crying charm)
- Tulen vihat haavasta (Fire's wrath charm for wounds)
- Synnytys (Childbirth charm)
- Luonnon nostatus (Raising one's guardian spirit (luonto))
- Mielenvikaisuus (Mental illness)
- Taudin alkuperän tiedustelu (Inquiring the origin of disease)
- Vesi vanhin veljeksistä (Water, eldest of brothers)
Allikad: tüübi nimi, liigitus ja kirjeldus pärinevad Soome Kirjanduse Seltsi (SKS) SKVR-i tüübiregistrist; arvud, kohad, kümnendid ja kogujad on loetud RunoVerse’i lauludest.